Teraviljakasvatus on oluline majandusharu. Eesti Statistikaameti andmetel kasvatati 2022. aastal Eestis teraviljadest kõige enam nisu, 180 971 hektaril, millest talinisu 152 737 ja suvinisu 28 234 hektaril. Odra kasvupind oli 116 390 hektarit, millest suvioder kasvas 80 957 ja talioder 35 433 hektaril. Kaera kasvupind jäi 36 869, rukkil 13 318 ja tritikale 5130 hektarile. Maisi kasvatati haljasmaisina söödaks 16 191 hektaril.
Teraviljade saagi kvaliteeti mõjutavad nii kasvatustehnoloogilised võtted kui ka koristusaegne ilm, kombaini ja kuivati seadistus, kuivati valik, samuti ladustamise tingimused. Trükisest „Teraviljade koristusjärgne esmane käitlemine“ saab ülevaate sellest, mida teha, et tulemuseks oleks kvaliteete ja ohutu kasutusotstarbeline vili.
Teraviljade koristusjärgse esmase käitlemise etappide töövõtted ja edukus sõltuvad paljuski eelnenud oludest, koristustööde läbiviimisest ning töödeldavast viljast ja selle kasutamise eesmärkidest. Seetõttu käsitletakse trükises ka koristusele eelnevaid ja koristusaegseid tingimusi, koristuse ajastatust ning teravilja kasutusotstarbest tingitud erinevusi.
Trükis valmis 2023. aastal. Koostamise aluseks on neli Maaelu Teadmuskeskuse infopäeva “Teraviljade koristusjärgne esmane töötlemine” ettekannet “Mis toimub teraviljaga peale koristamist ja kuidas hoiduda vilja riknemisest”. Koostajaks on METKi agrotehnoloogia valdkonna teadur Elina Karron. Trükise toimetasid Sirje Tamm, Taavi Võsa ja Jüri Kadaja.
Trükise leiab METKi veebilehelt publikatsioonide alt.
