„ILVOl on palju ühist Maaelu Teadmuskeskusega (METK) – tegeletakse nii sordiaretuse, taimekahjurite- ja haiguste uuringute, laborianalüüsidega, mullakvaliteedi ja agroökoloogia kui ka agrotehnoloogia teemadega,” sõnas METKi võrgustiku osakonna juhataja Katrin Pihor,
ILVOs töötab üle 700 inimese. „Samas on asutuse juhtimisstruktuur on pigem detsentraliseeritud ja palju tuginetakse tiimi- või probleemikesksele juhtimisele. Tootjate küsimustele vastamiseks moodustatakse eri valdkonna ekspertidest tiimid, et kõik küsimuse eri tahud saaks kaetud,” lisas Pihor.
Kui veel paarkümmend aastat tagasi moodustas riigi toetus asutuse rahastamisest üle 50%, siis tänaseks on see osakaal vähenenud 30%. Ülejäänud vahendid teenitakse konkurentsipõhistest koostööprojektidest, ettevõtluslepingutest ja rahvusvahelistest teadusprojektidest.
Teadus- ja projektitegevuse „jäljed” on ILVOs ka silmaga näha. Näiteks tegutseb nullist ehitatud taimekaitserobot, mis toimetab suhteliselt autonoomselt ja sellele lahendusele ennustatakse juba lähiajal edukat tulevikku.
Sama on ka droonidega. ILVOs on katsetamisel igas suuruses lahendused ning suurim põllumajandusdroon suudab kanda kuni 78 kilo väetist, taimekaitsevahendeid jms.
Taoline tehnika on katsetamisel tänu nutikate flaamlaste kõige põnevamale lahendusele. Nimelt kasutavad nad aktiivselt eluslaboreid (Living Lab), mis kujutavad endast pigem tegutsemisviisi. Eluslabor võib sisaldada ka päris, ampullide ja mikroskoopidega laborit, aga on olemuselt kontseptsioon.
“METK sai tutvumisel kindlust, et tootjate kaasamine ja nende vajadustest lähtumine on õige suund ning vajalik on kasvatada ühiselt planeeritavate ja elluviidavate uuringute ja katsete osakaalu,” lausus Pihor.
Eluslabori iseloomulikud tunnused
- Iga eluslabor omanäoline ja just sellele teemavaldkonnale ja tootjate ringi vajadustele vastav.
- Teadus- ja arendustööd tehakse tootjaid aktiivselt kaasates ja nendega koostööd tehes.
- Lahendusi otsitakse probleemikeskselt, kaasates erinevaid uurimisvaldkondi ja teemasid – agrotehnoloogidest ja agronoomidest alates, lõpetades IT-tehnikute või majandusekspertidega.
- Tootja püstitatud probleemi kõik olulised tahud peavad saama kaetud.
- Väljatöötatud lahendusi testitakse reaalelu situatsioonides, nii põldudel-lautades kui tootjatest partnerite juures.
Eluslaborite näited
Toidupiloodi (Food Pilot) nimelise eluslabori keskmes on uute toodete ja tootmistehnoloogiate testimine ja piloteerimine. Pakutakse tootjatele võimalusi oma toodete omadusi testida, katsetada proovipartiide tootmist, osaletakse teaduspartnerina tootearendusprotsessides.
Loomakasvatuse eluslabori keskmes on infokeskus, mis annab teaduslikult valideeritud vastuseid tootjate küsimustele ja levitab uusimat teaduslikku infot tootjale mõistetavas vormis. Tehakse ka erinevaid eksperimente näiteks millised söödaratsioonid aitavad vähendada metaaniheidet.
Taimekasvatuses toimetatakse Eesti Adapterile sarnaselt – instituudis töötavad neli teadusmaaklerit, kes koguvad kokku tootjate küsimused, viivad need asjakohaste teadusrühmadeni ja seisavad hea, et ükski küsimus ei jääks vastuseta. Isegi, kui see vastus on, et hetkel ei ole küsimusele vastamiseks piisavat ressurssi või teadmisi. Samuti pakutakse taimekasvatuses avatud teaduse infrastruktuurina tootjatele võimalusi teha katseid erinevate sensorite ja mõõtmisvahenditega katsepõldudel.
Agroökoloogia ja mahepõllumajanduse eluslabori keskmes on kõiki huvitatud osapooli koondav koostöövõrgustik, mis aitab valida kõige põletavamaid uurimisteemasid ja võimaldab jagada aktuaalset infot uutest algatustest ja uurimistulemustest.
Agrotehnoloogia eluslaboreid ehitatakse koos tehnoloogiafirmade ja tootjatega uute agrorobotite prototüüpe ja arendatakse tarkvara, mida siis ka ILVO põldudel ja aedades kohe ka testitakse.
