Päeva keskmes oli ümarlaua arutelu, kus toodi esile Eesti põllumajanduse digitaliseerimise edusammud, erasektori ja avaliku sektori koostöö ning tulevikusuunad Euroopa kestliku ja andmepõhise põllumajanduse arendamisel.
METKi panus põllumajandus- ja toidusektori arengusse
METKi direktor Andre Veskioja rõhutas oma ettekandes, et METKi missioon on toetada Eesti maaelu teaduspõhise rakendusliku teadmise, teenuste ja koostöövõrgustiku kaudu. METK koordineerib muuhulgas põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) ning panustab aktiivselt innovatsiooni ja roheülemineku toetusüsteemi.
Erasektori innovatsioon: eAgronom
Robin Saluoks, eAgronomi asutaja ja tegevjuht, tutvustas Eesti digitaalpõllumajanduse edulugu, rõhutades, et Eestis on üks kõrgeimaid põllumajanduslike digilahenduste kasutuselevõtte Euroopas. eAgronomi platvormi kasutavad põllumajandusettevõtted haldavad Eestis ligikaudu 50% haritavast maast. Ettevõte arendab ka süsinikupõllumajanduse programme ja koostöömudeleid pankade ning töötleva tööstusega, pakkudes põllumajandusettevõtetele võimalust saada täiendavat sissetulekut kestlikkuse eest.
PRIA roll digitaliseerimises
Kadri Koel ja Rando Undrus PRIAst tutvustasid Eesti makseagentuuri uue strateegia keskseid telgi: andmete jagamine, kasulikuks informatsiooniks töötlemine, läbipaistvus ja halduskoormuse vähendamine.
Näiteks: eeltäidetud toetustaotlused ja kaugseire põhine kontrollisüsteem, geotähisega fotorakendused ja tehisintellektil põhinev fotode kontroll, automaatne eridiislikütuse kasutamise register ja loomapõhiste toetuste digitaliseerimine. PRIA eesmärk on liikuda taotlusvabade toetuste ja null-bürokraatia suunas.
Sadala Agro kogemus
Sadala Agrot esindanud Martin Maante rõhutas, et suurte põllumajandusettevõtete edukus sõltub andmepõhistest otsustest ja automatiseeritud töövoogudest.
Ettevõte kasutab mitmesuguseid tööaja, masinate ja väetiste logistikaga seotud digilahendusi ning on kasutusele võtnud ka taimekahjurite detektori, mis suudab reaalajas tuvastada kahjurite liigid ja arvukuse. Innovatsiooni ajendiks oli reaalne probleem: eelmisel aastal põhjustasid kahjurid ulatusliku kahju rapsisaagile.
Fookuses: tulevikku vaatavad teemad
Arutati orgaaniliste väetiste kasutamisel kalendripõhistest piirangutest paremini paikapidavamat soovitussüsteemi – soov on pakkuda mullaanalüüse ja ilmastikku arvestavat asukohapõhist lähenemist. Räägiti vajadusest muuta külvikorras olevate rohumaade kasutusea reeglid paindlikumaks. Volinik tõstatas omalt poolt ka biomajanduse arendamise teema, sealhulgas kanepi kasvatamise ja metsanduse väärtusahelate arendamise, kus on oluline roll ka põllumajandusettevõtetel. Samuti tundis volinik huvi, kuidas hindavad Eesti põllumajandusettevõtjad süsinikukrediidi programme ja mida arvavad võimalikest looduskrediidi programmidest tulevikus.
Kokkuvõte: voliniku visiit tõi esile Eesti põllumajanduse tugeva potentsiaali ja valmiduse juhtida digitaliseerimise ja kestlikkuse suundumusi Euroopas. Kohtumisel kõlanud mõtted, kogemused ja lahendused kinnitasid, et Eesti põllumajandusettevõtted liiguvad teaduspõhiselt, nutikalt ja koordineeritult tuleviku suunas.
