Soovitused põllumajandustootjale:
- Haigustõrje on efektiivne, kui vaheldada ja kombineerida erinevaid toimeaineid
- Fungitsiidid pärsivad taimele kasulike pärmiliikide kasvu
- Uus toimeaine fenpikoksamiid oli kõige efektiivsem helelaiksustekitaja suhtes, kuid samas mõjutas pärmiliike kõige vähem
Pärmseened aitavad nisu saagikust säilitada mitmel viisil. Näiteks kaitsevad pärmid taime kasvukeskkonnast tingitud stressi eest, samuti on pärmid võimelised stimuleerima taimekasvu ja pärssima taimele kahjulike mikroorganismide elutegevust. Pärmide peamine mehhanism haigusetekitajaga võitlemiseks on konkurents toitainete kättesaadavuse ja elukoha üle taime pinnal. Kui ülekaalu saavutab viimane, taim haigestub ja saagikus langeb.
Nisupõlde enim laastav seenhaigus on kõrreliste helelaiksus, mida põhjustab patogeenne seen Zymoseptoria tritici. Nakkumise tagajärjel tekivad esmalt teravilja lehele klorootilised täpid, mis hiljem ebakorrapärasteks laikudeks suurenevad. Algul vesise välimusega laigud kuivavad, kolletuvad ja muutuvad lõpuks punakas-pruuniks. Nakkuse eest ei ole kaitstud ükski taimeosa. Helelaiksuse levik on aastati erinev, kuid ilma õigeaegsete ja toimivate taimekaitsevõtete rakendamiseta võib sellest tulenev saagikadu küündida 50 protsendini.
Kõrge saagikuse tagamiseks rakendavad põllumajandustootjad integreeritud taimekaitsevõtteid sealhulgas kasutavad haigustõrjes erinevaid fungitsiide. Kuigi teraviljatootmises on fungitsiidide kasutamine täna tõhus lahendus seenhaiguste vastu, on vähem uuritud selle pikaajalist mõju taime mikroobikooslusele ja haigustekitajas resistentsuse kujunemisele.
Selle testimiseks analüüsisid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning Maaelu Teadmuskeskuse teadlased laialdaselt kasutatavate fungitsiidide mõju Eesti talinisu lehtedelt eraldatud pärmiliikidele.
Vajadus uue lahenduse järele
Teadlased leidsid, et seitsmest testitud fungitsiidist neli pärssisid pärmiliikide kasvu helelaiksuse tekitajast tõhusamalt. Kõige negatiivsemalt mõjus pärmidele püraklostrobiin. Need neli toimeainet — mefentriflukonasool, protiokonasool, püraklostrobiin ja asoksüstrobiin — moodustasid 2024. aastal statistikaameti andmetel 45 protsenti kõigist Eestis turustatud fungitsiididest.
Uued tõrjelahendused, nii keemilised kui ka bioloogilised fungitsiidid, on turule väga oodatud, kuna kauem kasutusel olnud fungitsiidid kaotavad haigustõrje efektiivsuse. Kui teiste uuritud toimeainete suhtes on helelaiksust põhjustav patogeen tundlik, on haigustekitajas välja kujunemas resistentsus asoksüstrobiini suhtes.
Huvitava leiuna täheldasid uuringut läbi viinud teadlased, et võrreldes helelaiksustekitajaga olid analüüsitud looduslikud pärmiliigid oluliselt vastupidavamad 2025. aastal Eesti turule jõudnud fenpikoksamiidi suhtes. Uus toimeaine on seega tõhus lahendus haigustekitaja vastu ning ei mõjuta oluliselt nisu kasvuks vajalikku pärmikooslust.
Neli põhilist pärmiliiki
Uuringu teine eesmärk oli välja selgitada, millised pärmid elavad Eesti talinisu lehtedel. Põldudel käidi proove kogumas kahel korral, mis võimaldas teadlastel analüüsida nisu pärmikoosluse liigilist mitmekesisust kahes erinevas kasvufaasis. Selgus, et pärmide kooslust kujundavad nii muutlikud keskonnatingimused kui ka taimede areng. Näiteks suurenes mõnede pärmiliikide esinemissagedus juunis, ühele liigile pakkus aga soodsamaid tingimusi kevadine maikuu. Uuritud taimestikust leiti kokku 34 erinevat pärmiliiki ja ühelt lehelt maksimaalselt 10 liiki.
Isoleeritud liikidest domineeris pea kõikides proovides Sporobolomyces roseus. On teada, et see liik levib kogu Põhja-Euroopas, viidates laiemale ökoloogilisele kohastumusele. Teised sagedased liigid proovides olid Rhodotorula babjevae, Vishniacozyma aff. tephrensis ja Vishniacozyma victoriae.
Peamiselt esinevate pärmiliikide väljaselgitamine loob võimaluse edaspidi testida ka teiste põllumajanduses kasutust leidvate kemikaalide mõju looduslikule pärmikooslusele ning pakkuda patogeenide tõrjeks võimalikult keskkonnasõbralikke ja looduslikke pärmikooslusi säästvaid lahendusi.
Praegu kasutuses olevad keemilised taimekaitsevahendid mõjuvad efektiivselt kindlate taimekahjustajate suhtes. Käesolev uuring näitas, et need fungitsiidid avaldavad samal ajal ka negatiivset mõju looduslikule pärmiliikide kooslusele taimikus.
Eesti talinisu pärmseente kooslusest ja helelaiksusetekitaja fungitsiiditundlikkusest avaldasid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ja Maaelu Teadmuskeskuse teadlased uuringu ajakirjas Scientific reports.
Autorid
Riinu Kiiker
METK taimekaitseosakonna vanemteadur
Helena Randmäe
Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia spetsialist
