Samas on mullaelustik väga tundlik nii keskkonnamuutuste kui ka põllumajanduspraktikate suhtes. Just see tundlikkus teebki elustikust hea indikaatori, mille abil hinnata mulla seisundit. Kuna suur osa mullaelanikest ei ole palja silmaga nähtavad, on vaja usaldusväärseid analüüsimeetodeid, mis annavad võrreldavaid tulemusi ja võimaldavad muutusi ajas jälgida.
Mulla seisundi hindamine aitab paremini mõista mulla toimimist ning teha teadlikumaid otsuseid, mis toetavad saagikust, toitainete kättesaadavust ja põllumajandussüsteemi pikaajalist vastupidavust.
Kuidas mulla elustikku hinnata?
Mulla bioloogilise seisundi hindamiseks on mitu lähenemist. Kõige levinumad neist on:
- mikroskopeerimine, kus erinevad organismirühmad tuvastatakse ja loendatakse;
- molekulaarsed analüüsid, mille abil kirjeldatakse mullaelustikku DNA või RNA tasemel.
Molekulaarsete meetodite abil saab määrata, millised organismirühmad mullas esinevad, ning hinnata ka nende suhtelist osakaalu. Sama lähenemine võimaldab tuvastada ka mullas peituvaid haigustekitajaid ja kahjureid. Kui analüüse korrata samal põllul erinevatel aegadel, saab jälgida mulla mikrobioloogilise koosluse muutusi ning siduda neid kasutatavate majandamisvõtetega.
Mis on eDNA ja metabarkoodimine?
Üks levinumaid DNA-põhiseid meetodeid on keskkonna-DNA analüüs ehk eDNA (environmental DNA). Selle puhul eraldatakse mullaproovist DNA ning saadakse ülevaade, milliste organismide jälgi proov sisaldab.
Sageli kasutatakse selleks metabarkoodimist (metabarcoding) – meetodit, mis võimaldab ühest proovist samaaegselt tuvastada paljude organismirühmade DNA ja kirjeldada kogu kooslust. Meetodi keskmes on suure läbilaskevõimega sekveneerimine (HTS, High-Throughput Sequencing), mis võimaldab ühe analüüsiga tuvastada väga suure hulga organisme, sealhulgas ka potentsiaalseid haigustekitajaid.
Nematoodid kui mulla seisundi mõõdik
Mulla funktsionaalse seisundi hindamisel peetakse eriti tõhusaks nematoodide ehk ümarusside põhist analüüsi. Nematoodid on mulla toiduvõrgustikus keskse tähtsusega ning neid leidub peaaegu igas mullas. Nende kooslused reageerivad kiiresti erinevatele teguritele, nagu:
- mullaharimine,
- orgaanilise aine lisamine,
- vahekultuurid,
- külvikord,
- väetamine,
- taimekaitsepraktikad.
Varem oli nematoodikoosluste määramine mikroskopeerimise abil väga ajamahukas. Viimaste aastate tehnoloogia areng on aga toonud uued võimalused: kasutatakse suure läbilaskevõimega mikroskopeerimist ja pildianalüüsi, millele järgneb tehisintellektil põhinev automaatne tuvastamine. Nematoodide arvukuse ja koosseisu põhjal arvutatakse nematoodipõhised indeksid (NBI), mis annavad pildi sellest, kas mullasüsteem on tasakaalus ja stabiilne või häiritud.
Mida see tähendab põllul?
Praktilises tootmises võib häiritud mullaelustik tähendada, et:
- toitainete vabanemine on ebaühtlane,
- sõltuvus välistest sisenditest on suurem,
- mullastruktuur on nõrgem,
- põld reageerib tundlikumalt ilmastikuäärmustele ja majandamisvõtetele.
Stabiilsemas süsteemis on olukord vastupidine:
- toitainete ringlus on tasakaalus,
- mullastruktuur on vastupidavam,
- taimed saavad toitaineid ühtlasemalt kätte,
- põld talub paremini nii põuda kui ka liigniiskust,
saagikus on ajas stabiilsem.
Kuidas tulemusi kasutada?
Mullaelustiku analüüside suurim väärtus avaldub siis, kui tulemusi saab võrrelda ajas ja põldude vahel. Seetõttu tasub juba alguses läbi mõelda, kas eesmärk on:
- saada ülevaade mulla elustiku koosseisust, või
- hinnata mulla funktsionaalset toimimist ja selle muutumist ajas.
Neid lähenemisi saab ka edukalt kombineerida: üks annab laiema pildi kooslustest, teine aitab mõista süsteemi tasakaalu ja võimalikke häiringuid.
Kus analüüse teha?
Maaelu Teadmuskeskus (METK) Saku laboris on võimalik hinnata mulla elustikku mitmete erinevate meetoditega.
Huvi või küsimuste korral tasub pöörduda labori spetsialistide poole – nad aitavad valida eesmärgile sobivaima analüüsi ning toetavad ka tulemuste tõlgendamisel.
Võimalus osaleda pilootprojektis
Labor kutsub põllumehi osalema pilootprojektis, mille käigus hinnatakse mulla funktsionaalse elustiku seisundit Antonie LIFE Monitor™ tehnoloogia abil.
Pilootprojekti eesmärk on:
- koguda praktilisi andmeid mulla bioloogilise toimimise kohta,
- pakkuda osalejatele ülevaadet oma põldude mullaelustiku seisundist.
