Uuringust joonistuvad välja mõned olulised tähelepanekud:
- lihtsad ja paindlikud meetmed on põllumajandustootjatele atraktiivsemad;
- meetmed toimivad paremini, kui need sobituvad kohalike tootmistingimuste ja seniste praktikatega;
- selged nõuded ja väiksem halduskoormus toetavad osalemist;
- kõrge osalus ei tähenda automaatselt suuremat keskkonnamõju – oluline on tasakaal meetmete atraktiivsuse ja keskkonnaambitsiooni vahel.
Eesti puhul tõusevad esile eelkõige veekaitse ja mahepõllumajanduse näitajad.
Veekvaliteedi parandamisele suunatud toetatud kohustused hõlmavad üle 75% Eesti põllumajandusmaast, mis on koos Soomega üks ELi kõrgemaid näitajaid. Uuringus seostatakse seda muu hulgas meetmete sobivusega kohalike põllumajandustingimuste ja pikaajalisema veekaitsetegevusega.
Eesti kuulub ka mahepõllumajanduse toetamisel paremate tulemustega liikmesriikide hulka: 2024. aastaks seatud vahe-eesmärk – 20,23% kasutatavast põllumajandusmaast – on juba ületatud ning 2029. aastaks seatud 23,27% eesmärk on lähedal.
Eesti kogemus näitab samuti, et hästi toimivad meetmed, mille keskkonnaeesmärk on tootjale arusaadav ja mille kontrollikoormus on väike. Uuringus tuuakse Eesti puhul esile ka see, et vabatahtlikud üheaastased kohustused võivad olla tootjatele atraktiivsemad kui mitmeaastased kohustused.
Taust
Euroopa Komisjon tellis uuringu „Study on the Green Architecture tools to improve environmental outcome“, et hinnata ÜPP rohelise arhitektuuri ülesehitust ja selle võimet toetada põllumajanduse üleminekut keskkonna- ja kliimasõbralikumatele praktikatele. Uuring hõlmab kõiki 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning käsitleb muu hulgas tingimuslikkust, ökokavasid, keskkonna- ja kliimakohustusi, investeeringuid, koostööd, nõustamist ja teadmussiiret.
Eesti kohta kogus uuringusse sisendit Maaelu Teadmuskeskus. METK viis läbi intervjuud ÜPP rakendamisega seotud asutuste ja põllumajandustootjate esindajatega ning koostas Eesti uuringuaruande.
Maaelu Teadmuskeskus tänab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, põllumajandusühistut KEVILI ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, kelle esindajad jagasid uuringu jaoks oma teadmisi ja kogemusi ning aitasid kaasa Eesti sisendi koostamisele.
Uuringu ingliskeelse lõpparuandega saab tutvuda Euroopa Liidu väljaannete talituse veebilehel.
