“Projekti tulemustega jäime rahule, oleme andmebaasi loonud,” kinnitab Maaelu Teadmuskeskuse teravilja ja söötade labori juhataja Liina Kruus. „Oleme leidnud seosed, mis võimaldavad eristada Eesti maasikaid Poola, Hispaania või Kreeka maasikatest. On ootus, et lisaelementide toel suudame hakata eristama ka Läti, Leedu ja Soome maasikaid.”
Päritolumaad saab laboris määrata juba paljude toodete puhul, näiteks liha, oliiviõli ja vein. Selleks kasutatavad meetodid ei sobi aga hästi marjade ja marjapõhiste toodete algupära tuvastamiseks.
Projekt viis koostööni Saksamaa laboriga Agroisolab GmbH, kus on maasikate päritolumaa määramise metoodika juba välja töötatud ja kus on tänu sellele asjakohaseid andmebaase mitme riigi infoga. Laborist on võimalik tellida maasika pärituolumaa määramiseks vajalikke analüüse ka edaspidi.
“Puu- ja köögiviljade päritolu võltsimine on aktuaalne teema,” räägib Svetlana Jankovenko põllumajandus- ja toiduametist. “On väga hea meel, et on olemas uus laboratoorne meetod, mis sobib pettuste avastamiseks, ning et seda uuritakse ja täiustatakse. Seda on võimalik kasutada täiendava tööriistana, tõendamaks, et tuvastatud nõueterikkumise puhul oli tegu pettusega.“
“Peame olema valmis järgmisteks katsumusteks,” rõhutab maasikakasvatajate esindajana Helen Kaskema OÜst Kindel Käsi. “See projekt annab selleks hea võimaluse ja loodame, et projekti tulemused juurutatakse peatselt ka praktikasse.”
Iga toidupettuse kahtluse korral tuleb esmalt teavitada põllumajandus- ja toiduametit, kes hakkab saadud infot uurima.
Eesti päritolu maasikate referentsandmekogu loomise uurimisprojekti käigus võeti maasikaproove igast Eesti maakonnast, kokku 21 maasikakasvataja põllult. Baltimaade võrdlusandmete tarbeks võeti maasikaproovid ka 11 Läti ja seitse Leedu tootja põllult. 2022. aastal lisati projekti ka põllumajandus- ja toiduameti ametnike võetud viis maasikaproovi Eesti eri piirkondade jaemüügist.
