Uue talinisu sordi saagi tase on hea, küpsetuskvaliteet väga hea. Pika kõrrega sordi kasvatamise riskide vähendamiseks oleks intensiivsema agrotehnoloogia puhul otstarbekas kasutada kõrretugevdajat.
Paljude omaduste poolest on uus sort võrreldav Eestis kaua kasutusel olnud talinisu sordi ‘Adaga’, kuna selle uue sordi üks vanematest ongi ‘Ada’. Kuigi ‘Ada’ on hea talvekindlusega, on ‘Pärlikee’ mõnel aastal ‘Adast’ isegi veidi parem olnud. Kahe nimetatud sordi suurim erinevus on aga tera suurus – ‘Pärlikee’ tuhande tera mass on palju suurem.
Kuigi Eesti sordilehel on ligi 50 talinisu sort, on enamus neist pikema kasvuajaga ja ei vasta tihtipeale toidunisu nõuetele. ‘Pärlikee’ proteiini ja kleepevalgu sisaldus, st küpsetusomadused on väga heal tasemel.
Sordi ‘Pärlikee’ omanik on Maaelu Teaduskeskus, aretajad Reine Koppel, Anne Ingver, Bulat Islamov ja Merlin Haljak.
Talinisu populaarsus ja aretustöö suunad Eestis
Viimastel kümnenditel on Eestis suurenenud taliviljade pindala, 2025. a on Statistikaameti andmetel üle aegade suurim talinisu külvipind – 161 371 ha (Statistikaamet).
Talinisu on suurema saagipotentsiaaliga ning suudab järjest sagedasemate kevadiste ja varasuviste põuaperioodidega tänu tugevamale juurestikule paremini hakkama saada. Talinisu suure pinna tõttu on valikus ka väga palju talinisu sorte.
2025. a veebruaris oli sordilehes 50 talinisu sorti. Kuid vaatamata suurele valikule, on teatud omadustega sortide osas siiski veidi kesisem valik.
Kui suurem osa sorte on suure saagipotentsiaaliga, mis tihti toob endaga kaasa ka pikema kasvuaja, siis METKi talinisu aretuse üks eesmärkidest ongi põhjamaisesse kliimasse sobiva kasvuajaga ning loomulikult väga hea talvekindlusega sortide aretamine.
Lisaks on aretuse eesmärkideks veel hea saagivõime, head küpsetusomadused, vähemalt keskmisel tasemel haigustele vastupidavus. 2022. a anti sordi registreerimiskatsesse ning riiklikusse majanduskatsesse talinisu aretis 553.2.1.4, mis peale kahe katseaasta edukat läbimist võeti sordilehte nimega ‘Pärlikee’.
Talinisu sordi ‘Pärlikee’ aretus ja katsemetoodika
Ristlused sordi ‘Pärlikee’ aretamiseks tehti 2006. aastal. Ristlusvanemad olid ‘Ada’ × ‘Širvinta 1’. Aretusprotsessis on kasutatud pedigree ja populatsioonvalikute kombineeritud meetodit.
Sordi aretuse kestel tehti kolmel korral üksikpea valik, millega on tagatud uue sordi püsivad ja ühtlikud tunnused ning homogeenne algseeme. 2018. a oli ‘Pärlikee’ eelvõrdluses ning 2020–2022 aastatel oli sort põhivõrdluskatses.
Jõgeva katses oli talinisul külvisenorm 400 idanevat tera ruutmeetrile. Külv tehti septembrikuu esimese kümne päeva jooksul, külviseeme oli puhitud keemilise puhtimispreparaadiga. (Nii siin kui edaspidi ei ole erinevate preparaatide nimetusi ja koguseid välja toodud, kuna see oli erinevatel katseaastatel erinev ning antud artikli eesmärk ei ole erinevate preparaatide mõju hindamine, vaid sordi omaduste hindamine läbi erinevate aastate.)
Katsepõllul oli kasutatud künnipõhist maaharimist. Enne külvi oli kasutatud kompleksväetist (N norm 27 kg/ha), kevadise kasvuperioodi alguses anti pealt väetist N normiga 80 kg/ha ja paari nädala pärast veel N 50 kg/ha (kokku N 147 kg/ha). Katse- põllul kasutati umbrohutõrjeks herbitsiidi, kuid haiguste tõrjet ei tehtud. Katselapid olid randomiseeritud asetusega kolmes korduses, ühe lapi pindala 9 m².
2022. a hinnati põhivõrdluse aretiste, kuhu hulka kuulus ka ‘Pärlikee’ omadusi tavapärasest väiksema külvisenormiga külvates. Seeme oli puhitud ning külvisenorm 250 idanevat tera ruutmeetrile. Katselapi suurus 9 m² ning kordusi oli kolm.
‘Pärlikee’ nisu katsetati ka Rannu Seeme OÜ maadel olnud katses. Katse oli samuti kolmes korduses, randomiseeritult ning ühe lapi pindala 9 m². Rannu katse asus tootmiseks rajatud nisupõllu sees ja agrotehnoloogia oli intensiivsem kui Jõgeval. Lisaks herbitsiidile kasutati haiguste tõrjeks fungitsiide ning parema lamandumiskindluse tagamiseks ka kõrretugevdajat.
Riiklikus majanduskatses oli ‘Pärlikee’ 2022/2023–2023/2024 aastatel. Kasutatud metoodika on toodud riiklike majanduskatsete metoodikas (Riiklike majanduskatsete metoodika).
Artiklis on kasutatud ‘Pärlikee’ omaduste võrdlust standardsortidega Viljandi, Kuusiku, Võru ja Jõgeva katsekeskuste andmete põhjal. Põldvaatluste käigus hinnati talvitumist, loomist, lamandumiskindlust ja mõõdeti taimede pikkus ning määrati küpsuse saabumine.
Taimehaigustest määrati lehelaikused, jahukaste, kollane ja leherooste. Talvekahjustus ja haigused hinnati 1–9 palli süsteemis, kus 1 tähistab haiguse (talvekahjustuse) puudumist, 9 väga tugevat nakatumist (talvekahjustust). Lamandumiskindlust hinnati samuti 1–9 palli süsteemis, kus 1 tähistab täiesti lamandunud ja 9 püstist vilja.
Laboris määrati terasaak, peentera osakaal, mahumass, 1000 tera mass, proteiinisisaldus, kleepevalgu sisaldus ning gluteeniindeks.
Sordi võrsumisvõime hindamiseks võeti katselapilt koos juurega läbi kolme korduse taimi, millest analüüsiti kokku 5–10 taime – loeti võrsete arv ja produktiivvõrsete arv, mõõdeti taime erinevate võrsete pikkused, pea pikkus ja loeti pähikute arv ning kaaluti ühe taime kõikide võrsete terad.
Pea tiheduse määramiseks tehti lapi pealt viiest juhuslikult lõigatud taimest peade analüüs, kus mõõdeti peade pikkused ja loeti pähikute arv ning arvutati pähikute arv 10 cm kohta.
‘Pärlikee’ omadusi võrreldi standardsortide ‘Ada’ ja ‘Skagen’ omadustega.
Tulemused ja arutelu
Eelvõrdluse ja kahe esimese põhivõrdluse aasta katse põhjal oli ‘Pärlikee’ saagi tase 5,0–6,9 t/ha (joonis 1), talvekahjustuse tase oli nende kolme aasta keskmisena väga madal (tabel 1).
Aretusprotsessi ajal olid suuremad talvekahjustused aastatel 2009, 2010, 2011, 2014 ja 2016, kuid aretis 553.2, millest sai 2025. aastal ‘Pärlikee’, suutis nendest kahjustuste aastatest suhteliselt hästi läbi tulla.
See on taas kinnitus tõdemusele, et meie tingimustes on kõige kindlam kasvatada siinsamas regioonis aretatud taliviljade sorte, sest need on pika aretusprotsessi jooksul oma head talvekindlust suutnud mitmel aastal tõestada.
Tabelis 2 on näha ‘Pärlikee’ saagitase 9,4 t/ha intensiivsema agrotehnoloogia tingimustes Rannu Seeme OÜ maadel. ‘Pärlikee’ saagitase on ‘Adaga’ võrreldav. Mõnel aastal võib see olla ‘Ada’ saagist veidi väiksem, kuid mõnel aastal ka suurem.
Tabelis 1 ja 2 on toodud ka taimede pikkused. On näha, et Jõgeva katsetes, kus kõrretugevdajat ei kasutatud, oli ‘Pärlikee’ ‘Adast’ kolme aasta keskmiste andmete põhjal 4 cm pikem. Kuid Rannus, kus kasutati kõrretugevdajat, on ‘Pärlikee’ taimede pikkus vaid 55 cm. Vaatamata pikale kõrrele Jõgeva tingimustes, ei ole lamandumist täheldatud, kuid suurema lämmastikufooni puhul on siiski kindlam kasutada selle sordi kasvatamisel kõrretugevdajat.
Enamus Eesti sordilehel olevatest teistest riikidest sisse toodud talinisu sordid on pikema kasvuajaga, sest Eestist lõuna pool ei ole kasvuaeg talinisu puhul nii määrava tähtsusega kui meil.
Taimekasvatajale on erineva kasvuajaga talinisu sortide olemasolu vajalik nii parema koristuskonveieri organiseerimiseks kui talinisu järel õigeaegselt talirapsi külvamiseks.
Tabelist 3 on näha, et ‘Pärlikee’ kasvuaeg on võrreldav ‘Adaga’, st selle võib klassifitseerida keskvarajaste sortide hulka. Aretuskatsetes oli ka näha, et ‘Pärlikee’ oli kevadel pigem kiiresti kasvama hakkav sort ning kattis maapinna suhteliselt kiiresti.
Nagu eelnevatest omaduste kirjeldamisest nähtub, on uus sort suhteliselt sarnane ‘Adale’. Kuid tuhande tera mass, mis iseloomustab tera suurust, on ‘Pärlikeel’ 1–5,6 g suurem (joonis 3). See omadus on kahel sordil selgelt erinev. Mahumass on ‘Pärlikeel’ väiksem kui ‘Adal’, kuid vaatamata sellele heal tasemel (tabel 2 ja 3).
Kuigi soovituslik külvisenorm on talinisule 400 idanevat tera ruutmeetrile (KN 400), uuriti sordiaretusprotsessi jooksul ka väiksema külvisenormi mõju sordi ‘Pärlikee’ omadustele. 2022. aastal kasvatati kõiki põhivõrdluse aretisi katses, kus külvisenorm oli 250 idanevat tera ruutmeetrile (KN250).
Jooniselt 4 on näha, et kui tavalise soovitatud külvisenormi puhul oli ‘Pärlikee’ saak 7,1 t/ha, siis KN 250 puhul 6,8 t/ha. Heade kasvutingimuste puhul võib järelikult seda
sorti vajadusel veidi väiksema külvisenormiga külvata, sest Jõgeva katse puhul saak väga palju ei langenud. Jooniselt 5 on näha, et väiksema külvisenormiga külvates võib 1000 tera mass olla veelgi suurem. Kuid peentera osakaal võib ka suureneda (andmeid ei ole artiklis esitatud).
2023. aastal analüüsiti ‘Pärlikee’ pea tihedust. ‘Ada’ on teada kui suhteliselt pika ja hõreda peaga sort. Tabeli 3 ja 4 andmete põhjal nähtub, et uus sort on ‘Adast’ veelgi pikema peaga, samuti on pähikuid standardsordiga võrreldes ühes peas rohkem ning tabelist 4 on näha, et redutseerunud pähikuid oli vähem ning terade kaal nii peavõrse pea pähikutes kui ka teise võrse pea pähikutes on ‘Pärlikeel’ suurem kui standardsordil.
Taimede analüüsist on ka näha, et ‘Pärlikeel’ oli produktiivvõrseid nii tava kui mahetingimustes rohkem kui ‘Adal’. Kahel eri aastal oli ‘Pärlikee’ produktiivvõrsete arv taime kohta 2,2–4,8. Produktiivvõrsete arv 4,8 2024. a mahekatses on suur number. Siiski tuleb optimismi veidi vähemaks võtta ja selline suur produktiivvõrsete arv võib olla tingitud mahekatses kõikide lappide talvekahjustustest, kus taimik jäi hõredamaks ning see võimaldas palju võrseid välja areneda. Samas näitab see number sortide potentsiaalset võrsumisvõimet.
Lisaks heale talvekindlusele, keskmisele saagitasemele ja sobilikule kasvuaja pikkusele on ‘Pärlikeel’ ka head küpsetusomadused. Tabelis 1 on näha, et kolme aasta keskmisena oli proteiini sisaldus 12,1%, 2023. a Rannu katses aga 14,7%. Väga heal tasemel oli ka selle sordi kleepevalgu sisaldus ning langemisarv. Gluteeniindeks oli uuel sordil väiksem kui standardsortidel – ‘Pärlikee’ glu- teen on pehmem.
Tabelis 5 ja joonisel 6 on veelkord välja toodud talinisu sordile tähtsamad omadused ja võrreldud ‘Pärlikeed’ riikliku majanduskatse tulemuste põhjal ‘Adaga’.
Taas saab tunnistust, et talvekindlus, kasvuaeg ning proteiini sisaldus on ‘Pärlikeel’ samal tasemel kui Eestis juba pikalt kasvatatud ja tuntud sordil ‘Ada’. Ka saak oli ‘Adaga’ võrdne – kahel katseaastal ei olnud usutavat saagi erinevust kuuel juhul seitsmest ning ‘Pärlikee’ saak oli 2023. a vahemikus 4,3–9,1 ja 2024. a 8,1–10,1 t/ha (Sordivõrdluskatsete tulemused).
Mahumass on olnud uuel sordil veidi väiksem ja 1000 tera mass tunduvalt suurem kui standardsordil. Ja kui 2023. a oli riiklikus majanduskatses ‘Pärlikee’ kolmes kasvukohas ‘Adast’ pikem, siis 2024. a pikkuses vahet ei olnud.
Artikli autor:
Reine Koppel
Teraviljade ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur
Artikkel refereerib:
Koppel.R., Tamm.I. 2025. Uus talinisu sort ‘Pärlikee’. Agronoomia 2025. Eesti Maaelu Teadmuskeskus, lk 88–97.
Tänuavaldused
Uuringut toetas:
- Eesti Haridus- ja Teadusministeerium (Tippkeskus Agro- CropFuture “Agroökoloogia ja uued põllukultuurid tulevikukliimas”, TK200)
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programm „Sordiaretusprogramm 2020–2030“
