2026 I kvartal: Või tootjahind on aastaga langenud 20,5%

Piim

2025. aasta lõpust kuni 2026. aasta I kvartalini pöördus piimaturu tootjahinna trend langusesse. Kui varasemalt iseloomustas turgu tootjahinna tõus ja sellele järgnenud stabiliseerumine, siis 2026. aasta alguses langesid tootjahinnad kõigis vaadeldavates kategooriates. 

2026. aasta I kvartalis vähenesid joogipiima tootjahinnad võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga mõõdukalt. Kilepakendis joogipiima tootjahind langes 5% ning purepakendis joogipiima tootjahind 4,7%. Samal ajal oli toorpiima hinnalangus märgatavalt kiirem, ulatudes kvartalivõrdluses 11%-ni (joonis 1). 

Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal jätkus sarnane suundumus. Joogipiima tootjahinnad langesid 3% (kilepakend) ja 2,4% (purepakend), samas kui toorpiima kokkuostuhind vähenes 13,5%. Sealjuures on toorpiima hinnatase langenud tagasi 2024. aasta sama perioodi tasemele. Seega iseloomustab 2026. aasta algust eelkõige toorpiima kokkuostuhinna märkimisväärne langus, mille mõju kandub viitega edasi ka joogipiima hindadesse.

Alates 2026. aastast kogub Maaelu Teadmuskeskus lisaks tootjahindadele ka jaehindu. 2026. aasta I kvartali andmed näitavad, et jaehinnad on olnud langustrendis: kilepakendis joogipiima hind langes kvartali jooksul 0,72 eurolt 0,62 euroni¹ ning purepakendis joogipiima hind 1,36 eurolt 1,271 euroni¹. See näitab, et toorpiima kokkuostuhinna langus jõuab järk-järgult ka jaehindadesse, kuid hinnamuutused avalduvad seal aeglasemalt.

Allikas: METK turuinfo, Statistikaamet toorpiima kokkuost PM18

Või

2026. aasta I kvartalis jätkus või tootjahinnalangus kiirenevas tempos. Võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga langes või tootjahind 17,3% (joonis 2).

Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal oli hinnalangus veelgi ulatuslikum. 2026. aasta I kvartalis oli või tootjahind 20,5% madalam kui 2025. aasta I kvartalis. Sealjuures on hinnatase langenud alla 2024. aasta sama perioodi taseme. Seega iseloomustab 2026. aasta algust või turul kiire tootjahinna langus pärast varasemate aastate tootjahinna tõusu, mis viitab turu jahenemisele.

2026. aasta I kvartali andmetel langes või jaehind kvartali jooksul 14,64 eurolt 13,29 euroni¹. See näitab, et tootjahindade langus kandub edasi ka jaehindadesse, kuid hinnamuutused toimuvad aeglasemalt.

Allikas: METKi turuinfo

Veiserümbad

2026. aasta I kvartalis püsis veiserümpade kokkuostuhinna tase jätkuvalt kõrgel, kuid võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga toimus langus 4,1% (joonis 3).

Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal oli kokkuostuhinna tase jätkuvalt oluliselt kõrgem. 2026. aasta I kvartalis oli veiserümpade kokkuostuhind 30,7% kõrgem kui 2025. aasta I kvartalis.

Seega iseloomustab 2026. aasta algust veiserümpade turul kokkuostuhinna taseme stabiliseerumine pärast 2025. aastal toimunud kiiret kokkuostuhinna tõusu.

Allikas: METKi turuinfo

Klassifitseeritud veiserümpade kokkuostuhind on alates 2025. aasta algusest kallinenud. Veiseliha tootmisel on peamised kulud seotud sööda ja loomade ostukuluga. Rakendades Euroopa Komisjoni metoodikat (Methodology: beef remainders) võrreldi kokkuostu ja kulude hinna dünaamikat.

Kui 2024. aasta III kvartalis moodustasid sööda- ja loomade ostukulud 62% rümbahinnast, siis 2025. aasta III kvartalis 38% (joonis 4). See viitab veiseliha tootmise kasumlikkuse paranemisele ning trend oli sarnane Euroopa Liidu keskmisega.

2026. aasta I kvartalis pöördus trend vastupidiseks. Sööda- ja loomade ostukulude osakaal rümbahinnast tõusis 67%ni. Selle põhjuseks oli söödakulude järsk kasv 361 euroni, samal ajal kui veiserümpade kokkuostuhind langes 599 euroni. Loomade ostukulu samal perioodil vähenes 41,92 euroni. Seega iseloomustab 2026. aasta algust veiseliha tootmises kasumlikkuse halvenemine, kuna kulude osakaal rümbahinnas on oluliselt suurenenud.

Allikas: METKi turuinfo, METK kattetulu, Statistikaamet väliskaubandus

Metoodika: piimatõugu vasikate nuumamise tasuvust hinnati 2024–2025. aasta IV kvartalis, kasutades Maaelu Teadmuskeskuse turuinfo ja kattetulu arvutusi veise-, sööda- ja elusloomade hindade alusel. Arvutused põhinevad tüüpilistel nuumamisparameetritel (kasvukiirus, sööda kulu ja nuumaperioodi kestus). Söödakulu määratakse sööda koostise ja turuhindade alusel, looma soetuskulu arvestati keskmise vasikahinna alusel.

Searümbad ja söödaoder

Aastaga võrreldes on toimunud märgatavaid muutusi nii searümpade kui ka söödaodra kokkuostuhindades. Kui 2025. aasta I kvartalis oli klassifitseeritud searümba keskmine kokkuostuhind 1800 €/t, siis 2026. aasta I kvartaliks langes see 1640 €/t-ni, aastane langus oli 8,9%.

Söödaodra kokkuostuhind liikus samal perioodil vastupidises suunas – kui 2025. aasta I kvartalis oli kokkuostuhind 179,50 €/t, siis 2026. aasta I kvartalis 168,73 €/t, vähenedes aastaga 6,0% (joonis 5).

2026. aasta I kvartalis langes klassifitseeritud searümpade kokkuostuhind võrreldes eelnenud 2025. aasta IV kvartaliga 2,4%, samal ajal kui söödaodra hind tõusis 1,2%.

2026. aasta alguses jätkus seakasvatussektoris searümpade kokkuostuhinna langus, samal ajal kui sööda kokkuostuhindade langus on pidurdunud.

Allikas: METKi turuinfo, Euroopa Komisjon

Söödakulu on seakasvatussektori suurim kuluartikkel, moodustades poole kõigist tootmiskuludest. Aastatel 2024–2026 jäi sööda osakaal kogukuludes vahemikku 49%–58% (joonis 6). Sarnaselt 2025. aasta algusega ei kata searümba kokkuostuhind ka 2026. aasta I kvartalis sea kasvatamiseks tehtud kulusid.

Võrreldes 2025. aasta lõpuga on söödakulud 2026. aasta alguses vähenenud 14,5%, kuid muude kulude ja põrsaste maksumuse 25% kasv on hoidnud kogukulud kõrgel.

2026. aasta I kvartalis langes searümba kokkuostuhind vaadeldava perioodi madalaimale tasemele, olles tippajaga (2024. aasta II kvartalis) võrreldes 23,6% madalam.

Allikas: METKi turuinfo, METK kattetulu, FADN/FSDN, Statistikaamet väliskaubandus (2026. I kv hinnangus kasutatud 2025. IV kv kuluindekseid)

Seakasvatuse nuumamise tasuvuse arvutamisel kasutati Euroopa Komisjoni metoodikat, mis on sarnane piimatõugu vasikate nuumamise tasuvuse arvutamise metoodikaga. Lisaks sööda- ja noorloomakuludele arvestati ka muid seakasvatusega seotud kulusid. IV kvartali maisi ja soja hinnad on arvutatud oktoobri ja novembri keskmiste hindade alusel.

Kanamunad

Kanamunade tootjahinnad on võrreldes eelmise aasta I kvartaliga tõusnud 1,8%–15,8% (joonis 7).  Enim tõusis õrrekanade munade tootjahind (15,8%) ning vähim vabalt peetavate kanade munade tootjahind (1,8%). Puuris peetavate kanade munade tootjahind suurenes 10%.

Võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga oli 2026. aasta I kvartalis suurim tootjahinna muutus puurikanade munadel, mille tootjahind kerkis 4,4%.

Allikas: METKi turuinfo 

Tarbijate jaoks on tavamunad (L ja M suuruses puurikanade, õrrekanade ja vabalt peetavate kanade munad) aastaga muutunud ligi kümnendiku võrra kallimaks. Jaemüügis kerkis 2026. aasta I kvartalis 10 muna karbi hind võrreldes 2025. aasta I kvartaliga 9,9% ehk 2,63 eurolt² 2,89 euroni¹.

Nisu

2026. aasta I kvartalis pöördus nisu kokkuostuhind tõusule. Võrreldes 2025. aasta IV kvartaliga tõusis nisu keskmine hind 4,4% (joonis 8).

Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal oli 2026. aasta I kvartali keskmine nisu kokkuostuhind 16,2% madalam kui 2025. aasta I kvartalis.

Seega iseloomustab 2026. aasta algust nisuturul mõõdukas tootjahinna tõus võrreldes eelneva kvartaliga, mis viitab turu osalisele taastumisele pärast 2025. aastal toimunud tootjahinna langust, kuid hinnatase püsib jätkuvalt madalam kui aasta varem.

Allikas: METKi turuinfo

Köögiviljad

Porgandi tootjahind tõusis 2026. aasta jaanuaris ja veebruaris vastavalt 25 ja 24 sendini kilogrammi kohta, püsides kõrgemal 2025. aasta sama perioodi 23-sendisest tasemest (joonis 9).

Erinevalt porgandist peedi tootjahind langes. Võrreldes 2025. aasta algusega langes peedi tootjahind tänavu jaanuaris 29 sendilt 26 sendile ning veebruaris 28 sendilt 26 sendile kilogrammi kohta.

Allikas: METKi turuinfo 

Tarbijate jaoks on peet aastaga muutunud üle neljandiku võrra kallimaks. 2026. aasta märtsis oli peedi keskmine jaehind 0,87 €/kg4, mis on 26,1% enam kui aasta varem ( 0,69€/kg3).

Porgandi jaehinnas suuri hüppeid toimunud ei ole. Kui 2025. aasta I kvartalis maksis kilo porgandit keskmiselt 0,464 senti, siis tänavu on hind langenud 0,443 sendile.

Viited: 

1. Turuinfot avaldatakse järgmistes lõigetes: METK turuinfo, jaehinnad
2. Jaehinnad aastatel 2016-2025, toit: Eesti Konjunktuuriinstituut, hinnad