2026. aasta II kvartal: põllumajandusturul jätkus hinnalangus, kuid sektorite käekäik oli erinev

Piim

Toorpiima kokkuostuhind oli 2026. aasta II kvartalis 11,4% madalam kui I kvartalis. Samal ajal langes joogipiima tööstuse väljamüügihind 6,8%, sealhulgas purepakendis joogipiima väljamüügihind 2,9% (joonis 1). Jaehindades kajastus tooraine kokkuostuhinna langus tagasihoidlikumalt. Kilepakendis joogipiima hind langes 2,9% ja purepakendis joogipiima hind 2,4%. See viitab sellele, et toorpiima kokkuostuhinna langus ei ole veel täiel määral jaehindadesse üle kandunud.

Aastatagusega võrreldes oli toorpiima kokkuostuhind 23,5% madalam ning purepakendis joogipiima tööstuse väljamüügihind 8,2% madalam.

Allikas: METKi turuinfo, Statistikaamet toorpiima kokkuost PM18

Joonis 1. 2,5% joogipiima ja purepakendis piima tööstusest väljamüügihind ning toorpiima kokkuostuhind Eestis 2024–2026. II kvartal (€/kg)

Või

2026. aasta II kvartalis jätkus või tootjahinna langus. Võrreldes 2026. aasta I kvartaliga langes või tootjahind 11,7% (joonis 2).

Aastatagusega võrreldes oli või tootjahind 29,8% madalam kui 2025. aasta II kvartalis.

2026. aasta II kvartalis langes või jaehind võrreldes eelmise kvartaliga 13,3%, mis näitab, et tootjahinna langus kajastus ka jaehindades.

Allikas: METKi turuinfo

Joonis 2. Või väikepaki (150–250 g) tööstusest väljamüügihind, 2024–2026. II kvartal ning või väikepaki (150–250 g) jaehind Eestis alates 2026 (€/kg)

Veiserümbad

2026. aasta II kvartalis püsis veiserümpade kokkuostuhinna tase jätkuvalt kõrgel, tõustes võrreldes eelmise kvartaliga 4,2% (joonis 3). 

Võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal oli kokkuostuhinna tase jätkuvalt kõrgem. 2026. aasta II kvartalis oli veiserümpade kokkuostuhind 8% kõrgem kui 2025. aasta II kvartalis.

Seega iseloomustab 2026. aasta II kvartalit veiserümpade turul kokkuostuhinna taseme stabiliseerumine pärast 2025. aastal toimunud kiiret kokkuostuhinna tõusu.

Allikas: METKi turuinfo

Joonis 3. Klassifitseeritud veiserümpade (Z-, A-, B-, C-, D- ja E-kategooria ning noorloomad kokku) kokkuostuhinnad Eestis, 2024–2026. II kvartal (€/kg)

Klassifitseeritud veiserümpade kokkuostuhind on alates 2025. aasta algusest kallinenud. Veiseliha tootmisel on peamised kulud seotud sööda ja loomade ostukuluga. Rakendades Euroopa Komisjoni metoodikat (Methodology: beef remainders) võrreldi kokkuostu ja kulude hinna dünaamikat. 

2026. aasta II kvartalis langes sööda- ja loomade ostukulude osakaal rümbahinnast 55%ni. Selle põhjuseks oli nii söödakulude langus 268 euroni, kui ka AO2 veiserümpade kokkuostuhinna langus 564 euroni. Kulude osakaalu vähenemine rümbahinnas viitab veiseliha tootmise kasumlikkuse paranemisele.

Allikas: METKi turuinfo, METK kattetulu, Statistikaamet väliskaubandus

Joonis 4. Klassifitseeritud veiserümba AO2 kokkuostuhind ja nuumamiseks tehtud peamised kulud, 2024–2026. II kvartal (€/100 kg)

Metoodika: piimatõugu vasikate nuumamise tasuvust hinnati 2024–2025. aasta IV kvartalis, kasutades Maaelu Teadmuskeskuse turuinfo ja kattetulu arvutusi veise-, sööda- ja elusloomade hindade alusel. Arvutused põhinevad tüüpilistel nuumamisparameetritel (kasvukiirus, söödakulu ja nuumaperioodi kestus). Söödakulu määratakse sööda koostise ja turuhindade alusel, looma soetuskulu arvestati keskmise vasikahinna alusel. 

Searümbad ja söödaoder

2026. aasta II kvartalis tõusis klassifitseeritud searümpade kokkuostuhind võrreldes eelmise kvartaliga 3%, samal ajal söödaodra hind püsis samal tasemel (joonis 5). Võrreldes 2025. aasta II kvartaliga on searümba kokkuostuhind langenud 15% ja söödaodra hind 1,1%.

2026. aasta algusest alanud seakasvatussektoris searümpade kokkuostuhinna langus on jätkunud ka II kvartalis, samal ajal sööda kokkuostuhindade langus on pidurdunud.

Allikas: METKi turuinfo, Euroopa Komisjon

Joonis 5. Klassifitseeritud searümpade S+E+R, söödaodra kokkuostuhinnad Eestis, 2024–2026. II kvartal (€/t)

Söödakulu on seakasvatussektori suurim kuluartikkel, moodustades poole kõigist tootmiskuludest. Aastatel 2024–2026 jäi sööda osakaal seakasvatuse kogukuludes vahemikku 49–58% (joonis 6). Sarnaselt 2026. aasta I kvartaliga ei kata E-klassi searümba kokkuostuhind ka 2026. aasta II kvartalis sea kasvatamiseks tehtud kulusid.

Kuigi E-klassi searümba kokkuostuhind tõusis 2026. aasta II kvartalis võrdluses I kvartaliga 4%, kasvasid seakasvatuse kogukulud samal ajal 7%. Sisendhindade tõusu mõjutas oluliselt energiakulu, mis suurenes kvartalite võrdluses 22%.

Allikas: METKi turuinfo, METK kattetulu, FADN/FSDN, Statistikaamet väliskaubandus (2026. II kv hinnangus kasutatud 2026. I kv kuluindekseid)

Joonis 6. Searümba tootmiskulud ja kokkuostuhind 2024–2026. II kvartal (€/100 kg)

Seakasvatuse nuumamise tasuvuse arvutamisel kasutati Euroopa Komisjoni metoodikat, mis on sarnane piimatõugu vasikate nuumamise tasuvuse arvutamise metoodikaga. Lisaks sööda- ja noorloomakuludele arvestati ka muid seakasvatusega seotud kulusid. II kvartali maisi ja soja hinnad on arvutatud aprilli hindade alusel.

Kanamunad

Kanamunade tootjahinnad tõusid võrreldes eelmise aasta II kvartaliga sõltuvalt pidamisviisist 1–9% (joonis 7). Enim tõusis õrrekanade munade tootjahind (9%) ja vähim puuris peetavate kanade munade hind (1%). Erandiks oli vaid vabalt peetavate kanade munade tootjahind – see langes võrdlusperioodil 2%.

Võrreldes 2026. aasta I kvartaliga oli sama aasta II kvartalis nii vabalt peetavate kui ka puurikanade munade tootjahind 9% madalam. Õrrekanade munade tootjahind aga tõusis samal perioodil 2%. 

Allikas: METKi turuinfo

Joonis 7. Kanamunade tootjahind pidamisviiside järgi kvartalite lõikes 2024–2026. II kvartal (€/10 tk)

Tarbijate jaoks on tavamunad (L ja M suuruses puurikanade, õrrekanade ja vabalt peetavate kanade munad) aastaga muutunud 8% kallimaks. Jaemüügis tõusis 10 muna karbi hind 2026. aasta II kvartalis võrreldes 2025. aasta II kvartaliga 2,70 eurolt 2,91 euroni.

Köögiviljad

Porgandi tootjahind oli 2026. aasta märtsis 21 senti kilogramm (aasta varem 25 senti). 2026. aasta kevade jooksul hind tõusis, jõudes aprillis 25 sendini ja mais 28 sendini kilogrammi kohta. Kui aprillis oli hind eelmise aastaga samal tasemel, siis mais ületas see (28 senti) mullust 25-sendist taset (joonis 8).

Erinevalt porgandist oli peedi tootjahind vaadeldaval kolmel kuul stabiilsem, kuid jäi eelmise aastaga võrreldes madalamale tasemele. 2026. aasta I kvartali lõpus (märtsis) langes hind aastataguselt 28 sendilt 22 sendile kilogrammi kohta. II kvartali alguses (aprillis ja mais) oli hind vastavalt 23 ja 22 senti, püsides samuti allpool 2025. aasta võrdlusperioodi taset (aprillis 28 ja mais 25 senti).

Allikas: METKi turuinfo

Joonis 8. Porgandi ja peedi tootjahind edasimüüjatele/ tööstustele 2025–2026. II kvartal (€/kg)

Tarbijate jaoks on peet aastaga muutunud kallimaks. 2026. aasta juunis oli peedi keskmine jaehind 0,88 €/kg2, mis on 11% enam kui aasta varem ( 0,79€/kg2).

Porgandi jaehind on võrreldes eelmise aastaga langenud. Kui 2025. aasta II kvartalis maksis kilo porgandit keskmiselt 592 senti , siis tänavu on hind langenud 452 sendile.

Turuinfo kogumise eesmärk on põllumajandustoodete turu järelevalve, analüüs, haldamine ja läbipaistvuse tagamine. Alates 2024. aasta jaanuarist kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse põllumajandustoodete turuinfot Maaelu Teadmuskeskuses, alates 2026. aastast kogutakse ja avaldatakse ka jaehindu.

Siseriiklikult kogutakse Eesti turu jaoks oluliste põllumajandussaaduste ja toidukaupade infot: joogipiim, mahe teravili, kartul, valge peakapsas, porgand, peet, kaalikas, mugulsibul, küüslauk, pikk ja lühike kurk, õunad, mesi ja marjad.

Viited: 

1. Turuinfot avaldatakse järgmistes lõigetes: METK turuinfo, jaehinnad
2. Jaehinnad aastatel 2016-2025, toit: Eesti Konjunktuuriinstituut, hinnad