Tutvu aegreaga siin
Mida 2025. aasta andmed näitavad?
Tabelite analüüs näitab, et mitmete teraviljakultuuride kattetulu sõltub harimisviisist ja mõnel juhul on see negatiivne, ehk kogutoodangu väärtus ei kata muutuvkulusid. Madalad kokkuostuhinnad ja ilmastikutingimused mõjutasid teravilja kvaliteeti, suurendades tootmiskulusid ühe tonni toodangu saamiseks.
Kartulikasvatuses mõjutas liigniiskus kaubandusliku saagi osakaalu vähenemist. Kuigi saagikuse tagamiseks tehti vajalikud kulutused, olid majanduslikud tulemused 2025. aastal 2024. aastaga võrreldes nõrgemad.
Loomakasvatuses olid 2025. aastal piima- ja lihatootmise kokkuostuhinnad soodsamad kui 2024. aastal. Kuna söödakuludes suuri muutusi ei toimunud ning tulemuseks oli kattetulu ühe looma kohta kõrgemal tasemel kui eelmisel perioodil.
Lisandunud näidisarvestused 2025. aastal
-
Ebaküdoonia
Esimest korda on marja- ja puuviljakasvatuse arvestustes lisatud ebaküdoonia kasvatamise näidisarvestus. Kuigi enamasti jääb selle kultuuri kasvupind ühe tootja kohta alla poole hektari, annab arvestus ülevaate võimalikust tulususest ühe hektari kohta.
2025. aasta liigniisked ilmad põhjustasid ulatuslikku puuviljamädanikku ja rahekahjustusi, mille tulemusel ulatus mittekaubandusliku saagi osakaal 30 protsendini (tavapäraselt umbes 15%). Näidisarvestuste järgi tuli 1 kg ebaküdoonia tootmiseks teha 2025. aastal 54,4 sendi ulatuses kulutusi.
-
Söödatootmine
Näidisarvestus käsitleb otra allakülviga koos põldheinaga siloks. Toodanguna võetakse arvesse koristatud tera, põhk ning põldheina rullisilo keskmine saagikus. Madalate teravilja kokkuostuhindade tingimustes võib allakülviga teraviljade kasvatamine aidata hoida tootmiskulusid kontrolli all ning parandada tootmise efektiivsust.
Näiteks puhaskülviga põldheina rullisilo tootmiskulud (75 €/t) olid kallimad kui allakülviga rullisilo tootmiskulud ühe tonni sööda kohta (68 €/t). Kuna masinatööd jagunevad odra allakülvi puhul osaliselt põldheina rajamiskuludega, on ka söödateravilja tootmiskulud allakülviga madalamad (155 €/t) kui sama toodangu tasemega (3,0 t/ha) puhaskülviga oder (248 €/t).
-
Mesindus
Mesinduse näidisarvestus on taandatud ühe tootmispere kohta, arvestades tootmismahtu, kus kogu töö teeb üks inimene. 2025. aasta kevadine külm ja hilissügisene niiskus mõjutasid mesilasperede aktiivsust ning seeläbi ka kogutud mee kogust. Näidisarvestuse kattetulu, arvestades muutuv-, käsitsi- ja masinatööde ning turustuskulusid, oli 2025. aastal 10,14 eurot mesilaspere kohta.
-
Munakana (õrrel ja puuris)
Munakanade näidisarvestustes võrreldi tavatootmist õrrel ja puuris pidamisviisides. Õrrekanade kattetulu ühe linnu kohta oli 19,07 eurot ning puurikanadel 21,64 eurot. Puuris pidamisel oli kaubandusliku toodangu osakaal kõrgem (95%), mistõttu kujunes tootmiskulu ühe muna kohta madalamaks: puuris pidamisel on 10 muna kohta muutuvkulud 0,54 eurot ja õrrel pidamisel 0,62 eurot.
-
Lihaveisekasvatuse šarolee tõug (mahe)
Lisati arvestused šarolee tõugu lihaveise mahetootmise kohta, mis hõlmab ammlehma koos vasikaga kuni võõrutamiseni ning nuumlooma kasvatamist tapaküpse loomani. Erinevad tõud loomakasvatuses ja tootmisviisid ei ole otseselt võrreldavad, kuid pakuvad täiendavat võimalust hinnata tootmissuuna majanduslikku tasuvust.
-
Piimatootmine (uued toodangutasemed)
Vabariigi keskmine piimatoodang lehma kohta on aastatega kasvanud, mistõttu on näidisarvestustes võetud aluseks uus tase. Eesti holsteini tõugu piimalehmade kattetulu arvestus võimaldab võrrelda toodangutasemeid 11000 kg ja 12000 kg aastase piimatoodangu vahel.
2025. aasta suhteliselt kõrged piima kokkuostuhinnad on majandustulemust parandanud: 11000 kg aastase piimatoodangu puhul suurenes kattetulu 2024. aasta 264 eurolt tonni kohta 2025. aastal 340 eurole tonni kohta. Abiks on ka söödatootmise kulude arvestus, mis eelmise perioodiga võrreldes on madalamal tasemel.
Aegrida analüüsiks ja otsustamiseks
Aastate 2023–2025 kattetulu näidisarvestused võimaldavad analüüsida erinevate tootmisharude muutuvkulude struktuuri, hinnata tootmisviiside erinevuse mõju majandustulemusele ning jälgida muutusi ajas. Aegrea olemasolu aitab võrrelda ja mõista tulude ning muutuvkulude dünaamikat ning muutuste mõju kattetulu arvestustes.
Iga tootmisharu juures on kirjeldatud kattetulu metoodikat ja selgitatud lühidalt, mida on arvestustes aluseks võetud põllukultuuride, köögiviljade, vilja- ja marjaaedade ning erinevate loomaliikide puhul. Söödakultuuride ja -teraviljade arvestus on tootmiskulude põhine.
Tegemist on illustreerivate arvestustega, mis näitavad erinevate tootmisharude toodangu ja muutuvkulude väärtusi, kuid ei asenda ettevõttepõhiseid majandusarvutusi. Kattetulu metoodikat kasutatakse tootmise planeerimisel, majandusanalüüsis ning ka põllumajandushariduses ja nõustamises. Edasiseks analüüsiks saab huviline valitud tootmisharu 2023–2025 aasta andmed eksportida Excelisse ja jätkata endale vajaliku analüüsiga.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maamajanduse valdkond koondab ja uuendab igal aastal kattetulu metoodikat ja näidisarvestusi, et toetada tootjaid tootmise planeerimisel, tasuvuse hindamisel ja eelarvestamisel. Arvestused lähtuvad vastava aasta tingimustest ja hinnatasemest ning valmivad koostöös ekspertide ja praktikutega.
