Taliviljad (talirukis ja talioder peamiselt) on mitmel pool lamandunud. Talinisul esineb rohkelt fusarioosi ja helelaiksust pähikus, taliodral lisaks fusarioosile palju ramulaariat. Tõrjeperiood on möödas.
Jõgeva kandis on suvinisudel peapaotumise faas, Kagu-Eestis varasemad sordid täisõitsemises (BCHH 65) – fusarioosi tõrje aeg on seal käes või kohe saabumas.
Suvinisul esineb jahukastet, mida on juba näha ka suviodral. Suviodrad näivad üldiselt terved, kuid esineb võrklaiksust ja kohati pruunlaiksust.
Kaeral on Põhja-Eestis pööris poolenisti väljas, lõunas aga juba täielikult. Kaeral esineb pruunlaiksust, roosteid pole, kuid tasub seirata.
Varasematel põldoasortidel on Võrumaal alumised kaunad juba kohati kuni 5 cm pikad, Lääne-Virumaal kaunu veel ei ole. Põldoal on ulatuslikult laikpõletikku, kohal on teramardikad ja esineb šokolaadilaiksust.
Põldhernes on Põhja-Eestis õitsemise esimese pooles, Lõuna-Eestis on näha esimesed kaunad. Hernel on veega küllastunud või madalates kohtades juuremädanikku, samuti on aeg seirata hernemähkureid ja vajadusel teostada tõrje.
Nii hernel kui oal on piirkonniti ebajahukastet.
Kasvufaaside erinevus üle Eesti ulatub kuni kahe nädalani.
5. mail alustasime 2025.a. taimekahjustajate monitooringuga. Taimehaiguste ja kahjurite seire eesmärk on koguda ja jagada infot majanduslikult tähtsamate taimehaiguste ja kahjurite esinemisest tali- ja suviteraviljadel, tali-, suvirapsil, hernel ja põldoal.
Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga.
Monitooringut rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) raames.
