2025 | 24. nädal: silo tegemise optimaalne aeg hakkab lõppema!

Kiire taimede areng ja keerulised silo tegemise tingimused

23. nädalal oli taimede areng kiire. Heintaimede kõrguse juurdekasv nädalas oli 11 kuni 28 cm. Rohuproovide võtmise ajal oli rohu kasvukõrgus kõrrelistel 60 cm ja lutsernil 54 cm ja punane ristik keskmiselt 40 cm. Enamus kõrrelisi olid loomise ning liblikõielised õiepungade moodustumise  faasis.

Efektiivseid temperatuure kogunes 9. juuniks Võrumaale 405, Valgamaale 381, Tartumaale 377, Viljandisse 366, Pärnumaale 352, Kuusikule 328, Jõgevale 320, Kuressaarde 317, Sakku 288 ja Kunda 299 kraadi. Kõige rohkem sadas nädala jooksul Valgas (27 mm)  järgnesid  Võru ja Jõgeva (vastavalt 23 ja 20 mm), kuid mujal proovivõtmise kohtades ei tulnud märkimisväärseid sademeid (alla 10 mm), sademeid tuli igapäevaselt, aga ööpäevane sademete hulk oli väga väike. Silo tegemiseks olid seetõttu tingimused keerukad.

Rohusaagid ja kuivaine sisaldus eri piirkondades

METKi Saku labori analüüsiandmetel oli rohuproovide kuivaine sisaldus keskmiselt 18%. Liblikõieliste kõrreliste segude juurdekasv nädalas oli 0,86–3,29 t/ha. Lutserni segude saak Põhja-Eestis keskmiselt 3,9 t/ha. Punase ristiku ja kõrreliste segu esimese kasutusaasta kuivainesaak ulatus 7,0 t/ha. Lõuna-Eestis ja Virumaal mahedana kasvanud liblikõieliste segude saagid olid proovide võtmise päevaks koristatud.

Toiteväärtuse muutused ja proteiinisisaldus segudes

Kõrreliste rohked segud on vananemas ja toiteväärtus langemas. Põldtimuti ülekaaluga segus on väetatud katsealal proteiin langenud 12,2%. Proteiinisisaldus võrreldes eelmise nädalaga on langenud 0,1 – 0,7% päevas, kuid püsib heal tasemel liblikõieliste toel segudes, kuni 18% ning kõrreliste segudes kuni 14%. Põldtimuti ja hariliku aruheina suurema osatähtsusega segudes on seeduvus langenud alla 65%.

Kõrreliste segud olid loomise faasis, suurim NDF tõus päevas oli 1,87% suurema osakaaluga põldtimuti väetatud segus. Katsepõldudel lutserni ja kõrreliste segudes, NDF ei ületanud piirväärtuse (55%) taset.

Rohuproovide analüüside järgi oli rohi endiselt hea toiteväärtusega. Metaboliseeruva energiasisaldus on heal tasemel – 9,6 kuni 10,9 MJ/kg KA.

Liblikõieliste segukülvid ja väetatud rohumaad annavad kõrge ja hea toiteväärtusega saagi.

Heintaimede sileerimise esimese niite optimaalse aja seiramine on selleks aastaks  lõppenud.