2025 | 21. nädala siloseire: kuivaine saak madal, toiteväärtus stabiilne – silo koristus võib oodata

Jahedad ilmad pidurdasid taimede kasvu

Möödunud nädalal jätkus kogu Eestis jahedate ilmadega, samuti kestsid öökülmad. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 6,4–12,2 kraadi piires, mis erines viimase 30 aasta keskmisest -4,5…+0,7 kraadi võrra.

Valgas oli ühel päeval keskmine temperatuur ainult 5,9 kraadi. Efektiivseid temperatuure kogunes 18. maiks Võrumaale 203, Valgamaale 188, Tartumaale 183, Viljandisse 176, Pärnumaale 160, Jõgevale 156, Kuusikule 149, Kuressaarde 138, Kunda 126 ja Sakku 96 kraadi.

Sademeid lisandus nädalaga kõige rohkem Võrus ja Valgas 26 mm, Tartu 18 mm. Üle 12 mm sademeid said Jõgeva, Kuusiku, Kunda, Viljandi ja Pärnu. Kõige vähem sadas Sakus 8 mm ja Kuressaares 7 mm.

Erinevate heintaimede kasv ja areng kulgesid üldiselt aeglases tempos. Vähese soojanõudlusega liigid kasvasid jõudsamalt, liblikõieliste heintaimede kasv ja areng olid aeglased.

Enamasti on taimik silo tegemiseks sobiv kui efektiivsete temperatuuride summa (ETS, summa üle +5 kraadi) on vegetatsiooniperioodi algusest timutil 190–235, harilik aruheinal 220–240 ja karjamaa raiheinal 260–290 kraadi. Liblikõielised vajavad rohkem soojust.

Üldjuhul jäi liblikõieliste nädalane kõrguse juurdekasv alla 10 cm, samas kui kõrrelised kasvasid mõnevõrra kiiremini – keskmiselt 10–15 cm.

Segukülvides püsib toiteväärtus, silo tegemisega ei tasu kiirustada

Kuivaine saagi nädalane juurdekasv oli keskmiselt 0,8 t/ha. Suurim (1,2 t/ha) oli see väetatud esimese kasutusaasta lutserni kõrreliste segukülvis. Liblikõieliste kõrreliste segukülvide kuivainesaagid olid piirkonniti erinevad küündides 3,5 t/ha (ristikute kõrreliste segu Saaremaal).

Analüüsiandmete järgi oli rohi väga hea toiteväärtusega. Noores rohus oli proteiinisisaldus kõrge ja kiusisaldus madal. Metaboliseeruva energia sisaldus oli kõigis proovides hea, üle 10,8 MJ/kg.