Valminud on maaparandussüsteemide uuendustööde analüüs

04.04.2024 | 15:06

Eesti põllumajandus- ja metsamaad on sageli liigniisked ning nende kasutamine sõltub maaparandussüsteemide toimivusest. Maaparandustööde tegemine on maakasutajale aga täiendav ja kulukas kohustus võrreldes nende maaomanikega, kelle maad kuivendamist ei vaja. Seetõttu toetab riik maaparandussüsteemide ajakohastamist.

Eestis on 2023. a seisuga kuivendatud 636 579 hektarit põllumajandusmaad ja 755 029 hektarit metsamaad. Maaparandushoiu kohustus lasub
maaparandussüsteemi omanikul või ühistul tegevuskavas ette nähtud ulatuses. Kuid maaparanduslikult olulisemate ja üle 10 ruutkilomeetri suurusega valgaladega eesvoolude suuremahulise hoiutöökohustuse on riik võtnud enda kanda.

Valminud aruande esimeses osas antakse ülevaade ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023—2027  planeeritud maaparanduslikest sekkumistest ja nende eesmärkidest. Teises osas analüüsitakse maaparandussüsteemide uuendustööde kulusid ning kirjeldatakse erinevate maaparanduslike uuendustööde keskmiste standardiseeritud ühikuhindade kujunemise aluseid. Samuti töötatati välja lihtsustatud kulumeetodite rakendamise metoodika ja ühikuhinnad.

Maaelu teadmuskeskuse töögrupp, kuhu kuuluvad Marju Aamisepp, Eduard Matveev, Kristine Tiirats ja Agnes Naarits, analüüsis maaparanduslike uuendustööde mahte ja maksumusi. Uuriti andmeid eesvoolude, sh riigi poolt hooldatavate ühiseesvoolude, settebasseinide ja puhastuslodude kohta, samuti käsitleti maaparandussüsteemi korrastustööde keskkonnamõjusid, keskkonnakaitsemeetmete planeerimist ning vee-elustiku eksperdi kaasamise kulusid.

Uuring viidi läbi 2023. a regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellimusel.
 

Tutvu uuringu tulemustega (PDF-formaadis) maamajandusuuringute lehel.

LINK uuringule

Lisainfo: [email protected]

Toimetaja: Katrin Berg

peaspetsialist / turundus- ja kommunikatsiooniosakond

open graph imagesearch block image