SuMaNu

3. Riiklikud sõnniku käitlemise ja laotamise normatiivid

• Kehtestada riiklikud normatiivid sõnniku aastakogusele ja toitainete sisaldusele kõigi põllumajandusloomade toomisrühmade ja sõnnikutüüpide osas.
• Lubada sõnniku laotamist eelkõige kevadel ja kasvavatele kultuuridele suvel, ning sügisel piirduda laotamisega ainult talvituvatele kultuuridele.
• Määratleda sõnniku käitlemise ja laotamise minimaalselt vastuvõetavad tehnoloogiad ja praktikad, samas keskkonnavaenulikke tuleks järk-järgult piirata või keelustada.

4.Toitainete ümberjaotamine piirkondade vahel

• Kaardistada ringlustatavate toitainerikaste orgaaniliste väetusainete sh sõnniku, kogused ja asukohad. Võrrelda piirkondade toitainete varusid ja vajadusi. Kasutada andmeid toitainete säästva kasutamise riikliku strateegia ja rakendus-meetmete loomiseks.
• Ergutada sõnnikupõhiste väetisetoodete (sõnnikuväetiste) tootmist, eriti intensiivse loomakasvatusega piirkondades.
• Ergutada ringlustatud sõnniku-toitainete kasutamist mineraalväetiste asemel, ja nende kasutamise näitamist.
• Toetada sõnniku töötlemise tehnoloogiate arendamist ja piirkondliku mõju tutvustamist.
• Toetada taastuvenergia tootmist koos sõnniku töötlemisega, et parandada nii energia kui toitainete tootmise tasuvust.
• Toetada uudseid lahendusi ja tööriistu, mis avardaks teadlikkust toitainete ringluse kohta ja tutvustaks ringluse teostatavuse võimalusi.

5. Kahjulike ainete minimaalne kasutamine ja hoolikas sõnniku töötlemine tagavad sõnniku-toitainete ohutu ringlustamise

• Antibiootikumide ja muude ravimite ainult vajaduspõhise kasutamise tagamiseks peaks loomade pidamistingimused olema optimeeritud (st rakendatakse tõhusaid karja tervisejuhtimise praktikaid).
• Mikroelementide sõnnikusse sattumise minimeerimiseks tuleks neid kasutada ainult vastavalt loomade toitumisvajadustele.
• Sõnniku hügieeniline kvaliteet peab olema tagatud, eriti mitme põllumajandusettevõtte sõnniku töötlemisel ja/või täiendavate söödakomponentide kasutamisel. Taassaastumise vältimiseks tuleks töötlemise, hoiustamise ja logistika ajal rakendada ettevaatusabi-nõusid.
• Reoveesette ja sõnniku koostöötlemine ei ole soovitatav, sest mikroelementide, orgaaniliste saasteainete ja hügieeniga seotud riskid on reoveesetetes tavaliselt suuremad kui sõnnikus.
   

6.Teadmussiire põllumajandustootjate, nõustajate, tead-laste, ametiasutuste ja poliitikakujundajate vahel

Poliitikad peaksid soodustama teadmussiiret teadusest tootmisesse piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel. Seetõttu on soovitatav:

• moodustada riiklik sõnnikukomisjon, millel oleks nõuandev roll sõnniku valdkonnaga seotud seadusandluse, teadmussiirde poliitika ja teadusuuringute osas nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil;
• luua riiklikud sõnnikualase teadmussiirde süsteem, mis soodustaks nii soovitatavate kui ka nõutavate sõnnikukäitlustehnoloogiate ja -praktikate edukat rakendamist;
• toetada digitaalsete süsteemide loomist, mis suurendaksid taimetoitainete ja nende käitlemisega seotud andmete rakendamise tõhusust ja ulatust nii põllumajandustootjate kui ka ühiskonna jaoks.