Silotootmise ahel vajab uurimist
Osa Läänemerre kanduvatest toitainest pärineb põllumajandusest. Loomakasvatuse tõhustumisega kasvab ka silotootmine.
Nüüdisaegsete silotehnoloogiate osas on toitainete heiteid uuritud kasinalt, kaasnevad keskkonnariskid vajavad kaardistamist ja analüüsimist. Uurimist vajab kogu silotootmise ahel rohumaa rajamisest kuni silo ladustamise ja kasutamiseni, aga ka kaasnevate plastjäätmete käitlus.
Põllumajandustootjatele tuleks anda teavet uudsete, kestlike ja projektialasse sobivate silolahenduste kohta. Eesti, Läti ja Soome loomakasvatussektor vajab täiendavaid fokusseeritud piloot- ja võimestustegevusi. Silotootmisest tulenevate keskkonnariskidega tuleb tegeleda piiriüleses koostöös, kuna riigikesksed jõupingutused on ebapiisavad.
Projekt keskendub silomahlade vähendamisele
Projekt "Kestlik silotootmine" keskendub silomahlade vähendamisele kogu silotootmise ahelas. Kavandatav silomajanduse analüüs hõlmab keskkonna-, majandus- ja kvaliteeditahke.
20-25 piloottalus (Eesti, Läti ja Leedu peale kokku) kasutavate silotootmise tehnoloogiate ja praktikate kohta koostatakse toitainete heite analüüs.
Põllumajandustootjad saavad juhiseid ja soovitusi erinevate tehnoloogiate ja praktikate tõhususe ning keskkonnamõju kohta. Käesolev Kesk-Läänemere piirkonna põllumajandustootjate, põllumeeste organisatsioonide ja teadusasutuste esmakordne ühisalgatus keskendub silotootmise keskkonnatahkudele.
Projekti eesmärk
Eesmärk on käsitleda silotootmise majanduslikke, keskkonna- ja kvaliteediaspekte ning vähendada silomahlade heiteid silo tootmise ja kasutamise ahelas.
- Projektiga hinnatakse erinevate silotaimede liikide (rohumaa, mais) aga ka agrotehnoloogiate ja eriti väetamise mõju silomahla kogusele ja koostisele.
- Uuritakse silomajanduspraktikate mõju vee kvaliteedile ja toitainete heitele. Analüüsitakse silomahla keemilisi omadusi, et mõista selle mõju keskkonnale, samuti silomahla väetisena kasutamise võimalusi. Hinnatakse ka erinevate silotootmise praktikate mõju silo kvaliteedile.
- Hinnatakse ja võrreldakse erinevaid silotootmise tehnoloogiaid (sh silo tootmiseks kasutatavad lisandid/säilitusained) ning ladustamise viise (tranžees, rullis jne), et leida lahendusi silomahla mulda sattumise vältimiseks ja leevendamiseks. Põllumajandustootjatele koostatakse soovitused, mis aitaks parandada silo tootmise ja kasutamise efektiivsust ning keskkonnahoidlikkust erineva suurusega taludes.
- Analüüsitakse võimalikke lahendusi kasutatud silokilede keskkonnahoidlikuks käitlemiseks.
Infomaterjalid
Projekti üldandmed
Projekti periood ja eelarve
Projekti periood: 01.01.2023-31.12.2025.
Projekti eelarve: 2 093 939,88 eurot, sh. ERDF kaasrahastus 1 675 151,90 eurot.
Projekti kaasrahastab INTERREG Kesk-Läänemere Programm 2021-2027.
Projekti partnerid
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Maaülikool, Läti Farmerite Parlament, Läti Maaülikool, Lääne-Soome nõuandeteenistus "ProAgria", Soome Loodusressursside Instituut (LUKE).
Kontaktid
Silja Lehepuu
projekti koordinaator
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK)
+372 515 7724
[email protected]
Karmen Roost
keskkonnavaldkonna projektijuht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK)
+372 5341 4995
[email protected]
Kalvi Tamm
agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur-juhataja
Maaelu Teadmuskeskus (METK)
+372 554 3555
[email protected]
Viimati uuendatud 05.02.2026
