Prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang 10-aastases perspektiivis. Mudel võtab seejuures arvesse sektori eripärasid ning poliitikastsenaariumeid, mis võivad tulemusi mõjutada.
Neid tulemusi kasutatakse iga-aastase riikliku energia- ja kliimakava koostamisel. Lisaks antakse nendele tuginedes Euroopa Komisjonile ülevaade teiste sektorite seas ka põllumajanduses tekkivate kasvuhoonegaaside heite prognoosist, nende vähendamiseks rakendatavast poliitikast ja võetavatest meetmetest.
Prognoosimudeli arendamise I etapp (2020–2021)
Projekti viis läbi METKi (end Põllumajandusuuringute Keskuse) maamajanduse analüüsi osakonna projektimeeskond 2020–2021. aastal Põllumajandus- ja Regionaalministeerumi (toonane nimetus maaeluministeerium) tellimusel. Projekti finantseeriti riiklikust programmist "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015–2021".
Prognoosimudeli arendamise II etapp (2023–2024)
Projekti viib läbi METKi põllumajandusuuringute osakond (maamajanduse valdkond) Põllumajandus- ja Regionaalministeerumi tellimusel. Projekti finantseeritakse ministeeriumi teadusuuringute eelarvest.
Projekti eesmärkideks on:
- prognoosimudeli abil kvaliteetsema põllumajanduspoliitika kujundamine – põllumajandustootjate sissetulekute muutuste hindamiseks erinevate poliitikastsenaariumite puhul;
- sisendikulude ja põllumajandustoetuste detailsem integreerimine prognoosimudelisse;
- perioodil 2020–2022 koostatud mudeli töös hoidmiseks vajalik testimine ja kaasajastamine, et edastada Eesti Keskkonnauuringute Keskusele põllumajandusloomade ja väetiste integreeritud KHG ja õhusaasteainete andmeid.
