Muldade roll ja olulisus

Mis on muld ja millest ta koosneb?

Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti. Seda kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed  jm elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel.

Muld koosneb tahkest osast, veest ja õhust.

Mulla tahke osa jaguneb omakorda mineraalseks (45%)  ja orgaaniliseks osaks (5%), viimase hulka kuulub ka mullaelustik; tahkete osakeste vaheline ruum on täidetud õhu (25%) ja veega (25%). 

Mulda iseloomustavad:

  • füüsikalised (lõimis, koresus, struktuursus, lasuvustihedus, poorsus, eripind);
  • keemilised (keemiliste elementide ja orgaanilise aine eri vormide hulk ning vahekord);
  • füüsikalis-keemilised (neelamismahutavus, küllastusaste, reakstioon);
  • bioloogilised (mullaelustiku koostis, hulk ja aktiivsus) omadused. 

Mis on mulla rollideks?

Mulla orgaanilisel ainel on mitu tähtsat rolli:

  • parandada mulla struktuuri ja veehoiuvõimet;

  • olla toitainete allikas kasvatatavatele kultuuridele;

  • ergutada mullaelustiku bioloogilist aktiivsust ja mitmekesisust;

  • suurendada ioonivahetusvõimet;

  • neutraliseerida ksenobiootilisi ühendeid (herbitsiidid, pestitsiidid, insektisiidid).

Orgaanilise aine sisendi moodustavad taimede jäägid ja erinevad orgaanilised väetised, mille keemiline koostis mõjutab mulla orgaanilise aine kvaliteeti.

Mulla orgaaniline aine koosneb keskmiselt 58% ulatuses süsinikust, kuid varieerub suhteliselt suurtes piirides sõltuvalt orgaanilise aine iseloomust ja lagunemise astmest. 
 

Mulla tähtsus meie ökosüsteemis

Muld pakub meile palju eluks hädavajalikku – toitu, puhast vett, ja mitmekesist elukeskkonda ning omab tähtsat rolli kliimamuutuste leevendamisel.

Mulla seisundi halvenemine

Nendeks näitajateks on: bioloogilise mitmekesisuse, orgaanilise aine või toiteainete vähenemine mullas, mulla hapestumine või sooldumine, muldade tihenemine või saastumine ja mulla erosioon ehk ärakanne.

  • lõimis ehk mulla tekstuur näitab eri suurusega mullaosakeste (nt liiva, muda, savi) suhtelist sisaldust pinnases. 
  • lasuvustihedus on 1 cm3 kuiva looduslikus olekus mulla kaal grammides
  • struktuursus on mulla omadus pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks ehk sõmerateks, mida eraldavad üksteisest poorid ehk tühimikud. 
  • eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide (üliväikeste aineosakeste segu pihus teises aines, milles nad ei lahustu) sisaldusest
  • mulla reaktsiooni näidatakse arvuliselt pH väärtusega ja see näitab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas happeline, neutraalne või leeliseline.
  • mulla mineraalne osa tekib lähtekivimi murenemisel ning koosneb väga erineva suuruse ja keemilise koostisega osakestest. 
  • mulla orgaanilise osa moodustavad mullaelustik ning mitmesuguses lagunemis- ja muundumisjärgus olev orgaaniline aine
  • mulla degradeerumine on mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamise tagajärjel
  • erosioon on peamiselt tuule või vooluvee toimel pinnase ärakanne, mis viib mullaviljakuse vähenemisele ning maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele
  • kõrbestumise käigus  väheneb piirkonna taimkate, väheneb ka mulla toitainesisaldus, orgaanilise aine sisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala viljakat pinnast ning umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel
  • sooldumine on mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. Et aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub läbi mulla kihtide üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale
  • ökosüsteemiteenused – ökosüsteemide kaudne panus majanduslikesse, sotsiaalsetesse, kultuurilistesse ja muudesse hüvedesse, mida inimesed nendest ökosüsteemidest saava
  • süsiniku sidumine - protsess mille käigus “püütakse kinni” ja talletatakse süsinikdioksiidi atmosfäärist ning anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks (nt fotosünteesi käigus)
  • süsiniku talletamine - süsiniku pikaajaline säilitamine taimedes, mullas ja ookeanis
  • taastav põllumajandus - süsteemne lähenemine, mis toetab bioloogilist mitmekesisust maa peal ja all, et tagastada süsinikku ja toitaineid tagasi mulda, parandades nii mulla tervis
  • viljavaheldus - erinevate bioloogiliste omadustega teineteist täiendavate kultuuride ajaline järjestus
  • vahekultuur (kattekultuur, püüdurkultuur, haljasväetiskultuur) - põllutaim, mida kasvatatakse eesmärgiga hoida mullapinda kaetuna, vähendada toitainete leostumist, parandada mulla veehoiuvõimet, täiendada orgaanilise aine varu ning suurendada elurikkust