Jõgeva 70

Suhteliselt kehva söödavusega ning madala toiteväärtusega taim. Vähem tundlik põua, mulla toitainetepuuduse, happesuse ja õhustatuse suhtes. On ka väga jäätumis- ja külmakindel. Õitseb juuni teisel poolel, seeme valmib juuli teisel poolel.

Külvinorm
Minimaalselt 9 kg/ha.

Hinnatavad agrotehnikanõuded
Külvatakse katteviljata, kitsarealiselt (15 cm) minimaalse külvisenormiga 8 kg/ha. Punase aruheina taimede tugeva võrsumise ja risoomse leviku tagajärjel tiheneb seemnepõllu taimik tavaliselt kahe seemnesaagiaasta jooksul sedavõrd, et kolmandal aastal enam nimetamisväärset seemnesaaki ei saada. Seetõttu on seemnepõllu majanduslikult tasuvaks kasutuseaks kaks aastat. Põllu sordipuhtuse tagamise käigus tuleb suurt tähelepanu pöörata punasest aruheinast raskesti eraldatavate seemnetega kultuurkõrreliste (kerahein, harilik ja roog-aruhein ning raiheinad), samuti hariliku orasheina, kesalille, kurekaela ja valge karikakra tõrjele. Punasest aruheinast on võimalik herbitsiidiga Agil 100 EC (toimeaine propakvisafop) tõrjuda teisi kõrreliste sugukonna kultuur- ja umbrohuliike, sh. harilikku orasheina, harilikku ja murunurmikat. 

_______________

Lisainfo
Seemnepõllu taimiku liigse tihenemise, sellest tuleneva seemnesaagi languse ja põllu kasutusea lühenemise vältimiseks on eelistatud laiarealine (45–50 cm) külv. Selline külviviis eeldab vaheltharimise agregaatide kasutamist. See on vähem töömahukas, kuid eelmaininud ebasoodsate tagajärgedega on seemnekasvatus kitsa reavahega (15 cm) külvis minimaalse normiga 9 kg/ha. 
Põllu sordipuhtuse tagamise käigus tuleb suurt tähelepanu pöörata punasest aruheinast raskesti eraldatavate seemnetega kultuurkõrreliste (kerahein, harilik ja roog-aruhein ning raiheinad) ning hariliku orasheina, kesalille, kurekaela ja karikakra tõrjele. Punasest aruheinast on võimalik herbitsiidiga Agil 100 EC (toimeaine propakvisafop) tõrjuda teisi kõrreliste sugukonna kultuur- ja umbrohuliike, sh harilikku orasheina, harilikku ja murunurmikat. Seeme tuleb koristada, kui pööris ja kõrs pöörise all on värvunud punakaks. Aastasest lämmastikväetise normist ⅔ antakse kevadel esimesel võimalusel, ⅓ aga suvel pärast seemne koristust ja kontsheina niitmist ning põllult eemaldamist. Seemnetaimiku lamandumise vähendamiseks võib ½ aastasest lämmastikväetise normist anda kevadel ja ½ võrsumise soodustamiseks pärast seemne koristust. Sügiseks kasvanud lopsakas ädal niita võimalikult hilja – väetamise mõju on siis tõhusam.  
Punase aruheina taimede võrsumise ja risoomse leviku tagajärjel tiheneb seemnepõllu taimik tavaliselt kahe seemnesaagiaasta jooksul sedavõrd, et kolmandal aastal enam nimetamisväärset seemnesaaki ei saada.