- hea talve- ja karjatamiskindlus
- kõrge toiteväärtusega, sobiv pikaealistesse karjamaasegudesse
- valgusnõudlik
Kontakt
Ain Lepik
seemnekeskuse müügijuht
| Liik | valge ristik |
| Sordi tunnused | keskmise lehesuurusega |
| Majanduslikud omadused | Talvekindlus hea, seemnesegudes nõrgema konkurentsivõimega kui sort 'Tooma'. Mineraalmullal kuivainesaak võrdne sordiga 'Tooma', saagi kvaliteedi osas sortide vahel olulised erinevused puuduvad, keskmise seemnesaagivõimega. |
|
Haiguskindlus |
hea haiguskindlusega |
| Soovitus kasvatamiseks | Kasvatada karjamaasegudes parasniisketel mittehappelistel viljakatel mineraalmuldadel. Soovituslik külvisenorm segudes 2–4 kg/ha. Valge ristiku arengule ja kestusele mõjuvad hästi orgaanilised ja fosfor-kaaliväetised. Tundlik liigniiskuse suhtes, ei talu jäätumist. |
| Päritolu | Aretatud Taani sordist Strynö talvekindluse ja püsivuse suunas tehtud kogu- ja rühmvalikutega ning hilisema ristamise teel kohalike looduslike populatsioonidega. |
| Aretaja | Jaan Mets |
| Sordileht | 1960 |
Külvisenorm
Seemnepõld: puhaskülvis minimaalselt 6 kg/ha, segus aasnurmikaga, 6 + 6 kg/ha; söödatootmise puhul segus minimaalselt 4 kg/ha.
Hinnatavad agrotehnikanõuded
Täiendavaid agrotehnika nõudeid ei hinnata.
__________________
Lisainfo
Kasvatamiseks ei sobi happelised mullad ja pikemaaegse üleujutusega põllud. Sobivaimad on keskmise niiskusvaru ja viljakusega vett läbilaskvad mullad. Eelviljadeks ei sobi liblikõielised heintaimed ja üheaastased liblikõielised. Seemnepõld rajada ilma katteviljata, sest valge ristik on valgusnõudlik liik. Juba eelkultuuride viljelemisel tuleb tulevane seemnepõld hoida võimalikult umbrohupuhas. Põllule, mille umbrohu-aste on suur, on õigem üldse mitte rajada sel aastal seemnepõldu.
Külvisügavus max 1–1,5 cm. Rullimine külvi eel on oluline, et seeme satuks ühtlasele sügavusele. Oluline on ka rullida pärast külvi, et seeme saaks mullaga parema kontakti. Külvisenormi mõjutavad külviaeg ja -viis, reavahe laius, põllu umbrohtumus, mulla niiskus külviajal, külviku väljakülvimehhanismi täpsus jne.
Seemnepõllu hooldus, väetamine ja taimekaitse
Külvieelselt tuleks kasutada vastavalt väetistarbele PK-väetisi. Valgel ristikul ei võeta normaalse sademetejaotusega aastal seemet esmakasvust, vaid hoopis ädalast. Valge ristik eelniidetakse esimeste õienuttide värvumisel, ajaliselt on see mai lõpus või juuni algul. Eelniitmine (võimalikult madal) soodustab õienuttide moodustumist ning taimiku ühtlasemat õitsemist, samuti vähendab vegetatiivmassi osa seemneheinas ja umbrohtusid taimikus. Sademetevaesel kevadel ei või valge ristiku taimikut eelniita – taimik kuivab läbi ja ädalakasv jääb olematuks. Seevastu sademeterohkel kevadel võib olla vajalik ka teine eelniitmine. Arvestama peab, et eelniitmine lükkab koristusaja hilisemaks, mil ilmastik on ebastabiilsem. Kui ilm on stabiilselt kuiv, võib saagikoristusega oodata, kuni 90% nuttidest on küpsed, ebastabiilse ilmastikuga koristada aga esimesel võimalusel (50–60% nuttidest küpsed). Külviaastal on umbrohutõrje vastavalt registris lubatud preparaatidega. Seemnesaaki suurendab kindlasti tolmeldajate (mesilased nt) kohalolek.
Viimati uuendatud 15.04.2024
