Haljas

Aas-rebasesaba ‘Haljas’

  • 30–100 cm pikkuste kõrte ja rohkete vegetatiivvõrsetega lühivõsundiline pealishein
  • väga kiire arenguga kõrreline
  • kasutatakse niitude ja karjamaa seemnesegudes

Kontakt

Ain Lepik

seemnekeskuse müügijuht

Külvisenorm
Minimaalselt 12 kg/ha.

Hinnatavad agrotehnikanõuded
Täiendavaid agrotehnika nõudeid ei hinnata.

_____________________

Lisainfo
Külviseemne halva voolavuse parandamiseks soovitatakse seda külvata segatuna lehtpuu saepuru, liiva või idanemisvõimetu (nt kuumutatud) teraviljaseemnega. Külvatakse kitsa (15 cm) või vaheltharimise agregaatide kasutamisel laia (45–50 cm) reavahega. Soomullal on soovitatav kitsarealine kevadkülv. Kitsarealiselt võib mineraalmullale külvata ka segus punase või valge ristikuga. Piiratud vegetatiivse leviku tõttu ei tihene aas-rebasesaba taimik märkimisväärselt, mistõttu võib kasutada ka vahepealset külviridade vahet (30 cm). 
Seemnepõllu liigipuhtuse ja sordiehtsuse kontrollimise käigus pöörata erilist tähelepanu aas-rebasesaba seemnetest raskesti eraldatavate kultuurtaimede ja umbrohtude (kerahein, harilik aruhein, nurmikad, põlvjas rebasesaba, mets-harakputk ja luht-kastevars) eemaldamisele. 
Seeme koristada, kui pooled pöörispead on värvunud helehalliks ja tipmised pähikud hakkavad varisema. Ebaühtlase valmimise korral võib jätta kombainiga pekstud, eraldumata pöörispeadega seemneheina  kontsheina tüüle vaalu 3–5ks päevaks järele valmima, misjärel masindatakse see teistkordselt  (kahefaasiline koristus). 
Aastasest lämmastikväetise kogusest tuleks ⅔ anda kevadel esimesel võimalusel ja ⅓ suvel pärast seemnekoristust ning kontsheina niitmist ja eemaldamist või ühtlase kihina põllule purustamist. Sügiseks kasvanud lopsakas ädal niita võimalikult hilja – väetamise mõju on tõhusam.  

Viimati uuendatud 15.04.2024

search block image