0%
kindlate kriteeriumide alusel väljavalitud põllumajanduslikust majapidamisest kogutakse ELi tasandil igal aastal andmeid – need esindavad ligi viit miljonit majapidamist kõigis liikmesriikides
0%
kasutatavast põllumajandusmaast ja põllumajanduslikust tootmisest kogu ELis on esindatud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (Farm Accountancy Data Network - FADN) valimiga
Andmete kogumise korraldamiseks on igas liikmesriigis määratud kontaktasutus, kes vastutab andmete õigsuse ja Euroopa Komisjonile tähtaegse edastamise eest.
Ühtlustatud metoodika kasutamine võimaldab laiendada valimisse kuulunud ettevõtete majandustulemusi kogu põllumajandussektorile nii liikmesriikide lõikes kui ka ELis tervikuna. Andmete kogumise juhtimiseks on komisjoni juures moodustatud FADNi komitee, kuhu kuuluvad esindajad kõigi liikmesriikide kontaktasutustest.
Eestis alustati põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi loomisega 1996. a, kontaktasutuseks on määratud Maaelu Teadmuskeskus.
FADN tegevustega seotud tegevuste juhtimiseks on moodustatud FADNi komisjon. Kontaktasutuse töö korraldamiseks on moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuuluvad esindajad maaeluministeeriumist, statistikaametist, maaülikoolist ning põllumajandustootjate organisatsioonidest.
Andmete kogumise ja standardtulemuste arvutamise metoodika on ühtne kogu ELis, seetõttu on võimalik analüüsida ja võrrelda erinevate liikmesriikide vastavaid näitajaid.
ELi liikmesriikide andmed on avaldatud FADNi avalikus andmebaasis aastate, liikmesriikide, tootmistüüpide ja majandusliku suuruse gruppide lõikes.
Maaelu Teadmuskeskus (kuni 2022. aastani Põllumajandusuuringute Keskus) annab regulaarselt välja e-raamatut "Põllumajandustootjate majandusnäitajad".
Põllumajanduslike majapidamiste arv tehakse kindlaks põllumajandusloenduse või struktuuriuuringu andmetest lähtuvalt, igale majapidamisele määratakse majanduslik suurus ja tootmistüüp.
Põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse määramiseks arvutatakse tema standardkogutoodangu väärtus eurodes.
Standardkogutoodangu väärtus näitab majapidamise teoreetilist potentsiaali tema kasutuses oleva põllumajandusmaa hektarite ja kasvatatavate loomade arvu alusel. Seejuures kasutatakse standardtoodangu koefitsiente, mis on arvutatud viie aasta keskmisena vastavalt erinevate põllukultuuride saagikus- ja kasvatatavate loomade produktiivsusnäitajatele ning hindadele vaatlusalustel aastatel. Toetused standardtoodangu koefitsientides ei kajastu. Korrutades majapidamises kasvatatavate erinevate põllukultuuride hektarite ja loomaliikide keskmised arvud vastavate standardtoodangu koefitsientidega, saadakse antud majapidamise standardkogutoodang.
Põllumajanduslik majapidamine võib olla väga väike, kus põllumajandusega tegelemine on pigem elulaad kui äritegevus. Kuna FADNi eesmärgiks on analüüsida ärilisi tootmisettevõtteid, siis on põllumajandustootjate üldkogumi moodustamiseks määratud majandusliku suuruse alampiir, millest väiksemad majapidamisi põllumajandustootjateks ei loeta. Eestis on majandusliku suuruse standardkogutoodangu väärtus rohkem kui 4000 eurot.
Lisaks majanduslikule suurusele määratakse igale majapidamisele ka tootmistüüp vastavalt sellele, milline on ühe või teise tootmisharu osatähtsus tema standardkogutoodangus. Eestis on kõige olulisemad tootmistüübid taimekasvatus, piimatootmine, karjatatavate loomade kasvatus ja segatootmine. Vähemlevinud on aianduse, püsikultuuride kasvatuse ning sea- ja linnukasvatuse tootmistüübid. Detailsem tüpoloogia võimaldab majandustulemusi analüüsida ka ettevõtete spetsialiseerumise tasemel – näiteks teraviljakasvatus, lihaveisekasvatus, lamba- ja kitsekasvatus, seakasvatus, linnukasvatus jne.
Põllumajandusliku majapidamise tootmistüübi ja majandusliku suuruse määramisel on abiks majandusliku suuruse kalkulaator, mille aluseks on standardtoodang "2017" (aastate 2015-2019 keskmiste näitajate alusel arvutatud standardtoodangu koefitsiendid). Kalkulaatori kasutamisel tuleb sisestada majapidamises kasutuses olev põllumajandusmaa kasvatatavate kultuuride lõikes ja põllumajandusloomade keskmine arv. Nende andmete põhjal arvutatakse ettevõtte tootmistüüp nii üldisel tasemel kui ka spetsialiseerumise järgi ning majanduslik suurus eurodes ja määratakse kuulumine majandusliku suuruse vastavasse klassi.
Standardtulemused on kehtestatud metoodika alusel arvutatud näitajate kogum, mille aluseks on FADNi valimisse kaasatud ettevõtetest kogutud andmed.
Standardtulemused arvutatakse kaalutud keskmistena põllumajandustootja kohta, mis annab võimaluse üldistada valimisse kuuluvate ettevõtete näitajaid põllumajandussektorile tervikuna.
Standardtulemused annavad üksikasjaliku ülevaate nii suuruse kui ka tootmistüübi poolest erinevate tootjate gruppide majanduslikust olukorrast. Kuna nii andmete kogumise kui ka standardtulemuste arvutamise metoodika on ühtne kogu Euroopa Liidus, on võimalik analüüsida ja võrrelda erinevate liikmesriikide vastavaid näitajaid.
Standardtulemused keskmiselt põllumajandustootja kohta
Põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse ja tootmistüübi määramisel on abiks majandusliku suuruse kalkulaator.
Majandusliku suuruse määramiseks arvutatakse majapidamise standardkogutoodangu väärtus eurodes. Selleks kasutatakse standardtoodangu koefitsiente, mis on arvutatud viie aasta keskmisena vastavalt hindadele ning erinevate põllukultuuride saagikus- ja kasvatatavate loomade produktiivsusnäitajatele vaatlusalustel aastatel.
Eestis on põllumajandustootja majandusliku suuruse alampiiriks standardkogutoodangu väärtus 4000 eurot, sellest väiksemad on põllumajanduslikud majapidamised. Standardkogutoodangu väärtus ei näita otseselt müügitulu, vaid pigem hindab majapidamise tootmispotentsiaali tema kasutuses olevate tootmisvahendite (põllumajandusmaa ja loomad) alusel.
Majapidamise tootmistüüp määratakse vastavalt sellele, milline on ühe või teise tootmisharu osatähtsus standardkogutoodangus. Tootmistüüp määratakse nii üldisel tasemel kui ka spetsialiseerumise alusel peamise tootmissuuna järgi.
Kalkulaatori kasutamisel tuleb sisestada majapidamises kasutuses oleva põllumajandusmaa hektarite arv kasvatatavate kultuuride lõikes ja põllumajandusloomade aasta keskmine arv. Nende andmete ja standardtoodangu koefitsientide põhjal arvutatakse ettevõtte tootmistüüp nii üldisel tasemel kui ka spetsialiseerumise järgi ning majanduslik suurus eurodes ja määratakse kuulumine majandusliku suuruse vastavasse klassi.
Majandusliku suuruse kalkulaator
Statistikaameti poolt 2020. aastal läbiviidud põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 11 369 põllumajanduslikku majapidamist.
Võrreldes 2016. aasta struktuuriuuringu andmetega on majapidamiste arv ligi kolmandiku võrra vähenenud. Majandusliku suuruse alampiiri 4000 eurot ületas 6678 põllumajandustootjat ja nemad moodustavadki põllumajandustootjate 2020. aasta üldkogumi FADNi mõistes. FADNi üldkogumist jääb välja 4691 väga väikest majapidamist, kuid samas on kaetud valdav osa põllumajanduslikust tootmisest.
Vastavalt põllumajandustootjate üldkogumi struktuurile koostatakse valimiplaan, mille alusel valitud ettevõtted peaksid tagama parima esindatuse nii tootmistüüpide kui ka majandusliku suuruse gruppide lõikes. Valimisse kuuluvate ettevõtete majandustulemuste laiendamisel põllumajandustootjate üldkogumile saadakse üldpilt põllumajandussektori majandustulemustest tervikuna. Alates 2010. aruandeaastast on Eestis valimi plaaniliseks suuruseks 658 ettevõtet.
Väljavalitud ettevõtteid hoitakse valimis võimalikult kaua. Valimis on ettevõtteid, kes on andmeid esitanud juba rohkem kui 20 aastat. Siiski langeb igal aastal teatud arv ettevõtteid välja tegevuse lõpetamise või tootmise mahu vähenemise tõttu ja nende asemele valitakse juhuvaliku meetodil uued. Igale andmeid esitanud ettevõttele saadetakse tagasisidena majandustulemuste analüüs, kus näidatakse arengutendentsid viimastel aastatel ning tuuakse võrdlused tootmistüübi ja majandusliku suuruse poolest sarnase tootjate grupi vastavate näitajatega.
Peamiseks andmeallikaks on ettevõtte majandusaasta aruanne ja muud raamatupidamise dokumendid. Küsimused puudutavad nii ettevõtte struktuuri (põllukultuuride kasvupinnad, loomade arv vanusegruppide lõikes, tööjõukasutus jne) kui ka finantsseisukorda raamatupidamisandmete alusel. Andmete kogumiseks on välja töötatud spetsiaalne tarkvara ja andmeid koguvad selleks koolitatud andmekogujad.
FADNi valimisse kaasatud põllumajandustootjatelt kogutud andmete alusel tehtud majandustulemuste analüüsi esitlemiseks on ühtse metoodika alusel arvutatud näitajate kogum ehk nn standardtulemused.
Standardtulemused esitatakse kaalutud keskmistena põllumajandustootja kohta, mis annab võimaluse üldistada valimisse kuuluvate ettevõtete näitajaid põllumajandussektorile tervikuna. Laiendatud tulemused vastavad põllumajandustootjate üldkogumi struktuurile nii erinevate tootmistüüpide kui ka suurusgruppide lõikes.
Põllumajandustootjate standardtulemused on avaldatud aastate 2006-2021 kohta. Seoses sellega, et alates 2010. aruandeaastast on kasutusel uus metoodika põllumajanduslike majapidamiste majandusliku suuruse ja tootmistüübi määramisel, on varasemate aastate tulemused ümber arvutatud. Lisaks metoodika muutusele otsustati Eestis 2010. aastal suurendada ka valimit 500-lt ettevõttelt 658-le. Suurem ettevõtete arv tagab parema esindatuse, seega on põllumajandustootjate üldkogumile laiendatud tulemused ka täpsemad, kuid pikemate aegridade analüüsimisel tuleb seda asjaolu arvesse võtta.
Standardtulemusi saab alla laadida tootmistüüpide lõikes kas üldisel tasemel (tüüp 1) või spetsialiseerumise järgi (tüüp 2). Majandusliku suuruse gruppe on moodustatud viis. Lisaks saab standardtulemusi analüüsida maakondade, mahe- ja tavatootmise ning ettevõtlusvormide lõikes. Kui valitud gruppi jääb vähem kui viis ettevõtet, siis neid andmeid ei avaldata.
Rohkem infot FADNi metoodika, andmete kogumise korralduse ja majandustulemuste kohta leiab põllumajandustootjate majandusnäitajate kogumikest.
Euroopa Liidu liikmesriikide standardtulemused on saadaval Euroopa Komisjoni juures asuvast portaalist AGRI-Food, FADNi andmete põhjal tehtud ülevaated ja infolehed Euroopa Komisjoni ÜPP portaalist.
Viimati uuendatud 07.01.2025
