2018. aasta suvel alustati Eesti-Soome koostööna Lendorava LIFE-projekti (Flying Squirrel LIFE), mille peaeesmärgiks on lendorava kaitsestaatuse paranemine mõlemas riigis. LIFE-projekti raames viis Maaelu Teadmuskeskus 2024.a sügisel läbi lendorava kaitsega seonduva sotsiaalmajandusliku mõju uuringu, mille eesmärgiks oli teada saada ja analüüsida nii metsaomanike kui ka laiema avalikkuse meelsust lendorava kaitse vajalikkuse kohta. Uuringuga hinnati, milline on emotsionaalne, sotsiaalne ja majanduslik mõju metsaomanikele, kes peavad täitma lendorava kaitsest tulenevate piirangute nõudeid.
Uuring annab ülevaate Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt kaardistatud 2030. või 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate kliimavaldkonna lisameetmete ja nende meetmete kombinatsioonide makro- ja sotsiaalmajanduslikust mõjust aastaks 2030 ja 2040.
Loe uuringu kohta tehtud ülevaatlikku artiklit SIIT –>
Uuringu viis Maaelu Teadmuskeskus läbi 2024. aastal Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Maaparanduslike uuendustööde ühikuhindade analüüs
Analüüsi eesmärk oli ÜPP strateegiakava 2023—2027 sekkumistest toetatavate tegevuste rahastamiskõlblike kulude kohta alusandmete kogumine ja koondamine ning analüüsi tulemusena lihtsustatud kulumeetodite rakendamise metoodika ja ühikuhindade väljatöötamine. Analüüsiti maaparanduslike uuendustööde mahte ja maksumusi eesvoolude (sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude), settebasseinide ja puhastuslodude kohta ning maaparandussüsteemi korrastustööde keskkonnamõjude eelhinnangu ja keskkonnakaitsemeetmete planeerimisel ja elluviimisel vee-elustiku eksperdi kaasamise kulusid.
Uuringu viis Maaelu Teadmuskeskus läbi 2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Pärandniitude ehk poollooduslike koosluste majandamise sotsiaalmajanduslik mõju Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas
Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade sellest, milline on pärandniitude majandamisega tekkiv sotsiaalmajanduslik mõju põllumajanduseks ebasobivamates piirkondades ja ääremaadel, keskendudes Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakondadele, kus on ajalooliselt olnud suurem pärandniitude osakaal. Lisaks analüüsiti, milline on pärandniitude majandamise eest makstava toetuse mõju pärandniitude majandajate majanduslikule jätkusuutlikkusele.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi 2022. a Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Glüfosaadi kasutamise majandusliku mõju uuring
Glüfosaadi kasutamise majandusliku mõju uuringu eesmärgiks on kirjeldada teravilja, õlikultuuride, köögiviljade ja söödakultuuride kasvatamise kulude muutusi ja kattetulu 5-väljalise soovitusliku külvikorra puhul herbitsiidide kasutamise poolest erinevate taimekasvatustehnoloogiate korral.
Analüüsis keskenduti taimekasvatuse, loomakasvatuse ja köögiviljakasvatuse tootmistüüpide 5-väljalise külvikorra kattetulude võrdlemisele vastavalt planeeritud saagitasemele ja kasutatud agrotehnoloogiale.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus Maaeluministeeriumi tellimusel läbi 2022. a.
Lisainfo [email protected]
"Maaparandussüsteemide ehitamist ja hoiutööde tegemist mõjutavate tegurite uuringu" eesmärk on saada ülevaade põhjustest, miks maaparandussüsteemide kasutajad ja maaomanikud ei tee piisaval tasemel maaparandussüsteemide ehitamist ja hoiutöid.
Uuringu käigus analüüsiti tegureid, mis mõjutavad põllumajandustootjate, metsamajandusettevõtete, eraisikust metsaomanike ning maaparandusühistute otsuseid maaparandussüsteemide hoiutööde ja investeeringute tegemisel. Andmete saadavuse ja ebapiisavate investeeringute tegemise põhjuste, võimalike tõrgete ja kitsaskohtade kaardistamiseks viidi maaparandussüsteemidega maade omanike ja rentnike seas läbi ankeetküsitlus. Lisaks hinnati sihtgrupi ettevõtete majandusnäitajaid ja analüüsiti, kas maaparandussüsteemide kohta andmete kogumiseks on võimalik kasutada põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN).
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi 2020. a Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Uuringu aruanne
Uuringu "Noore põllumajandustootja toetust saanud ettevõtjate analüüs" eesmärk on selgitada välja Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse ja noore põllumajandustootja otsetoetuse saajate majanduslik aktiivsus põllumajandustootmise või põllumajandustoodete töötlemise valdkonnas ning hinnata nende tegevuse majanduslikku jätkusuutlikkust.
Uuringu käigus analüüsiti, millised tegurid on mõjutanud noorte põllumajandustootjate majandustegevust ning kuidas riik saab perioodil 2021–2027 põllumajandusliku tegevusega alustavatele noortele ettevõtjatele rohkem tuge pakkuda. Täpsema hinnangu saamiseks küsitleti noortele põllumajandustootjatele suunatud toetusi saanud ettevõtjad ning analüüsiti nende ettevõtete majandusnäitajaid.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi 2020. a Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Põllumajanduslike otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu eesmärgiks on saada ülevaade sellest, kuidas on aastatel 2014–2020 makstud otsetoetustele kehtestatud baasnõuded mõjutanud erineva tootmistüübi ja suurusklassiga põllumajandusettevõtete keskkonnanäitajaid ja struktuuri.
Lisaks hinnati põllumajandusmaal tehtavate erinevate hooldustööde maksumust ja võimalikku mõju põllumajandusmaa renditurule ning otsetoetusi saanud ettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust. Uuringu tulemused on üheks sisendi perioodiks 2021–2027 ÜPP maaelu otsetoetuste kavandamisel.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi ning põllumajanduskeskkonnaseire ja uuringute osakond läbi 2021. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Uuringu aruanne
Põllumajandustootjate tulundusühistute uuringu eesmärgiks on kaasajastada andmed Eestis tegutsevate põllumajandusühistute kohta ning saada ülevaade ühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest.
Lisaks analüüsiti, kuidas on muutunud põllumajandusühistute liikmete arv ja majandustulemused võrreldes 2018. aastal Maaülikooli poolt läbi viidud uuringuga. Uuringu tulemused on üheks sisendiks ÜPP strateegiakava ühistegevusele suunatud sekkumiste raames antavate toetuse täpsemate tingimuste väljatöötamiseks ja sekkumiste eelarvete planeerimiseks.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakond Maaeluministeeriumi tellimusel läbi 2022. a I poolaastal.
Lisainfo [email protected]
MAK 2014–2020 toetuste abil põllumajanduses ja toiduainetööstuses toodetud taastuvenergia mahu uuringu eesmärgiks on kaardistada MAK 2014–2020 sihtvaldkonda 5C (taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil) panustavate toetatud projektide kaudu tehtud tegevused ja anda ülevaade toetuste abil loodud taastuvenergia tootmisest.
Uuringu käigus koguti andmeid taastuvenergia toodangu kohta seni lõpetatud projektidest, analüüsiti arvestusmetoodikat ja arvutati välja tulemusindikaator R.15 väärtus. Uuringu ühe tulemina esitati ettepanekuid, kuidas edaspidi korraldada vajalike andmete kogumist.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakond läbi 2021. aastal Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Uuringu aruanne
Põllumajandustootmise ja toidutöötlemisega tegelevate ettevõtete teadmussiirde uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline peaks olema teadmussiirde (st koolituse, nõuande ja infolevi) süsteem, et see vastaks põllumajandustootjate ja toidutöötlejate vajadustele.
Uuringu aruandes esitatakse lühiülevaade teabelevi korraldamise praktikatest maailmas ning eraldi Euroopas, kirjeldatakse Eesti teabelevi senist korraldust ning Euroopa Liidu tulevikuvisioone teabelevi korraldamise teemal. Kogutud intervjuude ning küsitlusmaterjalide põhjal on antud ülevaade Eesti teabelevi- ja nõuandesüsteemi hetkeolukorrast ning nii teabe levitamise kui teavet vajavate osapoolte hinnangutest teadmussiirde süsteemile.
Ettevõtete küsitlemise, ekspertarvamuste ning teadmusesiirde tegevuste statistika vaatlemise tulemina on uuringu aruandes esitatud järeldused ja soovitused Eesti teadmussiirde süsteemi ja teadmussiiret toetavate meetmete täiendamiseks.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi 2019. a Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Uuringu "Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika" eesmärk on kaardistada ja analüüsida nimetatud ettevõtjate arenguvõimalused, kitsaskohad ja turutõrked finantsvahendite kaasamisel ning probleemkohad investeeringute tegemisel.
Uuringu aruandes antakse ülevaade maapiirkonna ettevõtjate majandusliku olukorra kohta, vaadeldes ettevõtete struktuurset muutust aastate 2007 ja 2017 võrdluses ning enamlevinud majandusnäitajaid ja finantssuhtarve perioodil 2014–2018.
Kõigi sihtgruppide ettevõtjate seas viidi läbi veebiküsitlus, mille tulemusi analüüsiti ettevõtete majandusliku seisundi, tegevus- ja investeerimisplaanide, konkurentsivõime, ekspordi- ja ühistegevuse, teadmussiirde ning riskijuhtimise aspektidest lähtuvalt.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi 2019. a Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Toiduainetööstuse konkurentsivõime ja arenguperspektiivide uuringu eesmärk on saada ülevaade Eestis toidu- ja joogitootmisega tegelevate ettevõtete hetkeolukorrast ja majanduslikust jätkusuutlikkusest ning sellest, millist mõju on MAKi toetused nende ettevõtete tegevusele avaldanud.
Uuringu raames selgitati välja, milline on toidu- ja joogitootmisega tegelevate ettevõtete tootmismaht, konkurentsi- ja ekspordivõimekus ning küsitleti ettevõtjaid nende tulevikuplaanide ja investeerimisvajaduste kohta. Uuringu tulemused on üheks sisendiks 2021-2027 ÜPP maaelu toetuste kavandamisel.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus läbi 2020-2021. a Maaeluministeeriumi tellimusel.
Lisainfo [email protected]
Igal aastal analüüsime MAK 2014-2020 toetust saanud projektide abiga loodud töökohtade arvu.
Lisainfo [email protected]
Uuringu aruanne
Kvaliteedikavas "Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas" osalemise püsikulude analüüs.
Analüüsi eesmärk on kaardistada toidukvaliteedikavas "Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas" osalemise püsikulud ning analüüsida kavas osalemisest tingitud lisakulutusi. Analüüsi tulemusi kasutatakse kvaliteedikavas osalemise toetuse standardiseeritud ühikuhinna määramisel.
Uuringu viis Põllumajandusuuringute Keskus Maaeluministeeriumi tellimusel läbi 2022. a.
Lisainfo [email protected]
Uuringu aruanne
Uuringute aruanded
Viimati uuendatud 26.09.2025
